Lennuk maja kohal

Veel istus majaema oma tütre kõrval. Siis tühjendas ta tassi, mida ta koos sünnipäeva-seltskonnaga juua tahti tõusi püsti ning jättis hüvasti. Siiamaani oli ikkagi mõni, sõna aeg-ajalt üle tassiveere libisenud, nüüd aga vaibus vähimgi sosin. Kõik vaatasid perenaisele järele, kui ta maja poole sammus, kahe trepiastme järel üles terrassile jõudis, ümber .pööras ja kõigile veel kord viipas - eriti südamlikult oma seitsmeteistkümneaastasele tütrele, just nagu oleks lahkumine ees; jah, ta oli ilmselt kurb: kõik nägid, kuidas tema käsi õhus äkitselt longu vajus nagu närbunud leht, kuidas ta siis kiiresti selja keeras ja majja, mõne toa hämarusse kadus. Vaatasime üksteisele otsa. Tütarlaste silmad läksid suureks, nende hingamine kiirenes, ent veel kehitasid nad kohmetult õlgu. J a siis puhkes korraga lauas tohutu lärm. Seda tegid just tüdrukud sünnipäevalapsega eesotsas.
Autor (s 1927) on end Saksa FV kirjanik ja näitekirjanik.