Läkitus Egiptusesse

„Läkitus Egiptusesse” on Martin Paani teos, mille avaldas kirjastus Tuul ja Nool 1998. aastal. Raamat on olemuselt poeetiline ja filosoofiline, sidudes endas metakultuurilisi vihjeid ja sümboleid, mis seovad selle muu maailmakirjanduse oluliste tekstidega. Sageli on seda võrreldud Antoine de Saint-Exupéry „Väikese printsi” ja Umberto Eco „Roosiromaaniga”, ent Paan loob omaenda, kordumatu poeetilise universumi. Teose keskmes on tähenduste ja tajude paljusus – küsimus sellest, kuidas lugeja kogemus määrab kirjeldatud maailma piirid ja võimalused. See muudab lugemise ühtaegu nii sisekaemuslikuks kui ka mõtlemise piire kompavaks.

Romaan mängib illusiooni ja tõelisuse, teadvuse ja kogemuse vahepealsete aladega. Tekst on võrreldud Schrödingeri kassi mõtteeksperimendiga – olukorraga, kus nähtus võib olla korraga kahes olekus, kuni vaatleja otsus või kogemus määrab lõpptulemuse. Samamoodi avab Paan oma teoses lugejale mitmetasandilise maailma, kus iga lugeja tunnetus kujundab teose tähenduse. Kriitik Berk Vaher on nimetanud „Läkitust Egiptusesse” üheks kõige olulisemaks eesti kirjandusteoseks 1990. aastate lõpust, asetades selle esikohale ka tuntud autorite nagu Krossi või Kaplinski kõrval. Raamatust saab seega lugemiselamus, mis paneb proovile nii lugeja kannatlikkuse kui ka tema mõtlemise sügavuse.

Martin Paan on eesti kirjanik, kes tegutses peamiselt 1990. aastatel, mil ilmusid tema tähelepanu pälvinud tekstid. Tema loomingut iseloomustab filosoofiline ja katsetav stiil, milles segunevad kirjanduslikud ja teaduslikud kujundid, kultuurilised vihjed ja poeetiline keelekasutus. Paan on jäänud pigem nišikirjanikuks, ent „Läkitus Egiptusesse” tõstis ta eesti kirjandusloos oluliseks uuendajaks ja mõtestajaks, kelle tekstid pakuvad väljakutset nii lugejale kui ka kriitikule. Tema loomingut hinnatakse just seetõttu, et see ei paku lihtsaid vastuseid, vaid kutsub kaasa mõtlema ja küsima.