Maailm, nõudmiseni. Kirjad reisidelt
Maailm, nõudmiseni. Kirjad reisidelt
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Go Group | 2010
- 232 lk | Kõvakaaneline | 150 x 220 mm
- ISBN: 9789949903931
- Keel: eestikeelne
„Maailm, nõudmiseni. Kirjad reisidelt” on reisiraamat, mis viib lugeja mitmele poole maailma, sidudes ajaloo ja tänapäeva kogemused üheks tervikuks. Autor kasutab kirjavormi, et avada oma tähelepanekuid ja muljeid eri kultuuridest ning maadest. Teos viib lugeja Indoneesia põlismetsade sügavustesse, Birma kuldsete templite juurde ja dervišite pöörlemisrituaalide keskele. Samuti avaneb võimalus astuda muistsete kristlaste radadele, jälgida Aleksander Suure vallutusretkede teekonda ning mõista, mida tundsid esimesed meresõitjad ookeanide ääretul pinnal. Selliselt põimuvad isiklik kogemus, ajalugu ja kultuurilugu.
Raamatu peatükid ei piirdu üksnes seikluslike kirjeldustega, vaid pakuvad ka laiemat arutelu kultuurilise pärandi ja tsivilisatsioonide rolli üle. Lugeja saab kogeda, kuidas reisikirjad muutuvad kultuurikirjadeks, sidudes kohapealsed muljed ajalooliste paralleelide ja filosoofiliste mõtisklustega. Raamat algab eksootilistest paikadest, kuid kulgeb järk-järgult tagasi Euroopasse, lõppedes maailma enim külastatud monumendi jalamil, justkui sümboolse kojutulekuna. Nii tekib teosele selge struktuur – avastusretkedest kaugetes maades kuni kultuurilise peegelduseni kodusemas keskkonnas.
Martin Kala on eesti kirjanik, ajakirjanik ja kultuuriloolane, kelle loomingut iseloomustab huvi ajaloo ja kultuuride ristumiskohtade vastu. Ta on tegutsenud väliskorrespondendina ning kirjutanud esseid ja arvamuslugusid, kus keskseks on kultuuriline mitmekesisus ja Euroopa identiteet. „Maailm, nõudmiseni” on tema üks olulisemaid reisikirju, mille puhul on kriitikud toonud esile seoseid Friedebert Tuglase, Johannes Semperi ja Mihkel Muti traditsiooniga. Kala sulest on ilmunud ka esseistlikke kogumikke ja artikleid, mis käsitlevad Euroopa kultuuriruumi ja selle ajaloolisi juuri, kinnistades tema positsiooni Eesti kultuurikirjanduse jätkaja ja uuendajana.
