Vallutaja Pelle 2. osa
Vallutaja Pelle 2. osa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Riiklik Kirjastus | 1957
- 559 lk | Kõvakaaneline | 138 x 207 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Martin Andersen Nexø romaani „Vallutaja Pelle“ teine osa jätkab peategelase elutee kujutamist Taani ühiskonnas, kus töölisklassi eluolu ja sotsiaalsed vastuolud muutuvad järjest teravamaks. Kui esimene osa keskendus Pelle lapsepõlvele ja kujunemisele, siis teine osa toob lugeja ette noore mehe, kes püüab leida oma kohta ühiskonnas, mida valitsevad ebaõiglus, klassipiirid ja kapitalistlik ekspluateerimine. Pelle töötab, õpib, armastab ja kannatab, kuid temas säilib vankumatu usk paremasse tulevikku. Tema isiklik areng käib käsikäes kasvava ühiskondliku teadlikkusega, ning lugeja näeb, kuidas idealism hakkab vormuma organiseeritud vastupanuks.
Romaani teises osas muutub olulisemaks kollektiivne mõõde – töölisklassi eneseleidmine ja võitlus õiguste eest. Nexø toob esile tööliste igapäevase elu, nende lootused ja meeleheite, kuid samas ka solidaarsuse ja kasvava poliitilise aktiivsuse. Teose laad on realistlik ja detailirohke, ent mitte pelgalt dokumenteeriv. Sotsiaalne ja majanduslik kriitika on läbipõimunud tundeküllase ja empaatilise tegelaskujude käsitlusega. Pelle kujunemine teadlikuks ühiskondlikuks tegelaseks toimub valuliku, ent järjepideva protsessina, mille kaudu Nexø kujutab ühiskonna võimalikku muutumist altpoolt – läbi inimeste endi tahtmise ja tegevuse.
Martin Andersen Nexø (1869–1954) oli Taani kirjanik, kelle loomingut iseloomustab sügav sotsiaalne empaatia ja marksistlik maailmavaade. „Vallutaja Pelle“ on tema tuntumaid teoseid, mitmeköiteline romaan, mille kaudu ta kujutab 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse töölisklassi elu. Nexø oskus seada üksikinimese lugu laiemasse ajaloolis-sotsiaalsesse konteksti on teinud temast olulise figuuri Euroopa kriitilise realismi traditsioonis. Teose teine osa, ilmunud eesti keeles 1957. aastal, jätkab Pelle lugu just sel hetkel, kui isiklikust ellujäämisest saab poliitiline ärkamine ning unistusest õiglasemast maailmast saab eluline eesmärk.
