Lux gravis ehk Raske valgus

Mart Sanderi romaan „Lux gravis ehk Raske valgus“ on sümbolirikas ja temaatiliselt kihiline teos, mille keskmes on kunsti ja vaimsuse vaheline pingeväli. Peategelane, andekas, ent sisemiselt vastuoluline kunstnik, satub olukordadesse, kus loomingulised ja eetilised valikud hakkavad omavahel põrkuma. Lugu areneb eri ajatasandite ja narratiivikihtide kaudu, kus visuaalne esteetika ning metafüüsiline kaal kohtuvad ning esitavad lugejale küsimusi inimese rollist looja ja vaatajana. „Raske valgus“ tähistab nii kunstilise väljenduse sügavust kui ka selle potentsiaalset koormat — võimet valgustada, aga ka pimestada.

Romaani struktuur on komplitseeritud ja mitmekihiline: siin põimuvad autobiograafilised vihjed, filosoofilised arutlused ja põnevusromaanile omased süžeepöörded. Narratiiv liigub kindla sihita tegelaste sisemaailmas ja otsingutes, mis seovad kunsti, usu, süü ja lunastuse temaatika. Autor asetab tegelased keskkondadesse, kus piirid kujutluse ja tegelikkuse vahel hägustuvad, ning kus valgus, nii otseses kui sümboolses mõttes, muutub läbivaks kujundiks. Valgus võib olla taipamine, aga ka surve; loovuse allikas, ent ka selle hävitaja. Sander ei anna vastuseid, vaid kutsub lugejat kaasa mõtlema ja kogema esteetilist ruumi, mis on ühtaegu ilus ja rahutukstegev.

Mart Sander on eesti kunstnik, muusik ja kirjanik, kelle loominguline tegevus on alati liikunud erinevate kunstivaldkondade piiril. Teda iseloomustab tugev visuaalne ja ajalooline taju, mida kannab edasi ka tema kirjalik looming. „Lux gravis ehk Raske valgus“ jätkab Sanderi varasemates teostes nähtavat huvi kunsti, moraali ja inimese siseilma vastu. Romaan sobitub tema mitmekülgsesse loominguportfelli kui mõtlik ja stilistiliselt nõudlik teos, mis asetab lugeja vaataja ja osaleja vahepealsesse seisundisse, kutsudes mitte niivõrd tarbima, vaid mõtestama.