Jõud ja valgus. Luuletused ja poeemid 1947-1948

Mart Raua kogu „Jõud ja valgus. Luuletused ja poeemid 1947–1948“ esindab ajastuomast sotsialistliku realismi mõjutustega poeetikat, milles ideoloogiline sõnum ja poeetiline vorm sulanduvad eesmärgiga väljendada uut ühiskondlikku korda ja selle väärtusi. Kogu tekstid on kirjutatud vahetult pärast Teist maailmasõda, mil nõukogude võimu konsolideerumine Eestis oli täies hoos, ning luuletaja rolliks oli mitte üksnes tundeilma kujundamine, vaid ka poliitilise ja ühiskondliku suuna sõnastamine. Raua toon on kindlameelne ja siht selge: kinnitada usku töölisse, rahusse ja tulevikku, mis on rajatud kollektiivsele pingutusele.

Kogu läbivad teemad on töö kui kangelaslik eneseteostus, rahu kui kõrgem siht ning nõukogude kord kui valguse tooja. Luuletustes esineb sageli rahvalik vorm, rütmistatud lausungid ja deklaratiivne toon, mis toetab teksti eesmärki olla loetav ja veenev võimalikult laiale kuulajaskonnale. Poeemides võtab autor ette suuremad narratiivsed vormid, sidudes isikliku saatuse või kohaliku eluolu üldriikliku arengu ja ideoloogiliste tõekspidamistega. Looduse ja kodumaa motiivid on samuti esindatud, kuid need allutatakse kollektiivse tuleviku kujundamise ideele.

Mart Raud (1903–1980) oli eesti luuletaja ja tõlkija, kes alustas oma loomingut 1920. aastatel, ent pärast 1940. aastaid kujunes temast üks silmapaistvamaid nõukogude kultuuripoliitika toetajaid eesti kirjanduses. Tema hilisem looming, sh „Jõud ja valgus“, kajastab tugevalt sotsialistliku realismi põhimõtteid ning vastab selgelt oma aja poliitilistele ootustele. Selles kogus väljendub nii ajastu ametlik luuleideaal kui ka autori soov anda oma panus ühiskondlikku mobiliseerimisse, kasutades selleks poeetilise väljenduse võimalusi eesmärgipäraselt ja distsiplineeritult.