Mõnikord lauldakse sadamas

Õhtuvalgus. Mõnikord lauldakse sadamas on Mart Kalda esimene novellikogu, kuhu on koondatud tema senise lühiproosa paremik. Kogumikku iseloomustab terav konflikt ja tähelepanu tegelase sisemisele pingele: autor ei piirdu sündmuste lühikese kokkuvõttega, vaid jälgib, kuidas otsused ja juhuslikud kohtumised avavad inimhinge varjatud kihte. Kalda jutud toetuvad teadlikult klassikalisele novellitraditsioonile, kus lühike vorm nõuab haaravat sündmustikku ja samal ajal süvenemist tegelaste mõttemaailma. Kirjeldustest aimub eepiline, lakooniline, kohati karm toon, mille kõrval on ruumi ka vaoshoitud lüürikale ja vaiksele soojusele.

Raamat sisaldab üheksa juttu, teiste seas Õhtust hommikuni, Argade maja, Pilgud üle koduõue, Sõdur, kes lõpetas tulistamise, nimilugu Mõnikord lauldakse sadamas, samuti novellid Juhtumused vanas majas, Kui mõtlen sinule, Ester, Tagaistmel ja Ühe suvepäeva lugu. Osa lugusid viib lugeja sõja ja okupatsiooni aega, kus väikesed episoodid näitavad, kuidas hirm ja surve painutavad tavalisi inimesi; autor ei keskendu lahingutele, vaid tagalasse ja argipäeva jäävatele kohtadele. Pealkirjajutus avaneb sadamaelu mitmest küljest: töölised, möödujad ja justkui igavesed rändurid, kelle elu on pidevas liikumises, kogevad nii unistusi kui ka otsuseid, mis ei luba sadamasse päriselt pidama jääda. Nii moodustab kogumik pildi inimestest, kelle teod on väiksed, kuid kelle sisemine kaalutlus on tihti dramaatilisem kui sündmused ise.

Mart Kalda, kodanikunimega Heino Puhvel, on eesti proosakirjanik, kelle esikkogu Mõnikord lauldakse sadamas tõi tähelepanu tema võimele ühendada tugev konflikt ja täpne karakteriloomine. Tema jutte on iseloomustatud kui eepilisi ja lakoonilisi, samas sisemiselt pingestatud tekste, kus autor jälgib hoolikalt tegelaste psüühika keerdkäike. Hilisemates teostes on Kalda jäänud truuks inimese ja keskkonna seoste uurimisele, pöörates korduvat tähelepanu mere, sadama ja looduse mõjule inimeste valikutes. Mõnikord lauldakse sadamas on tema loomingu lähtepunkt, mis näitab juba esimeses kogumikus nii vormilist distsipliini kui huvi selle vastu, mis toimub nähtavate sündmuste all. ::contentReference[oaicite:7]{index=7}