Ahelikud

„Ahelikud“ on Markus Vetemaa lühiromaan, mis pälvis 1990. aasta romaanivõistlusel III auhinna. Teos keskendub noorele mehele, kes seisab elu murdepunktis – ta on ühtaegu nii iseseisva elu kui ka teadlasekarjääri lävel. See teekond ei piirdu aga ainult ametialaste valikute ja tulevikuplaanidega, vaid puudutab ka sisemisi konflikte ja küsimusi, millele vastuseid otsides peab peategelane oma senisest keskkonnast eemalduma. Romaan on kirjutatud realistliku ja samas otsivana, andes edasi ühe põlvkonna kogemust üleminekuajal.

Peategelase rännak viib ta kodust eemale, lõunapoolsetesse mägedesse, kus ta kohtub hoopis teistsuguse elutunnetuse ja maailmapildiga. Võõras keskkond ja uued inimesed sunnivad teda vaatama iseendasse ning mõtestama ümber oma seniseid väärtusi. Looduse ja mägede taustal kujuneb noormehe teekond eneseleidmise looks, kus sisemine heitlus hakkab tasapisi lahenema. Lõpuks naaseb ta koju juba muutununa – kogemused ja läbielamised on loonud selgema arusaama iseendast ja oma kohast maailmas. Romaan kujutab ühtaegu nii füüsilist kui ka vaimset rännakut.

Markus Vetemaa (1960–2005) oli eesti kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad nii proosa, luule kui ka publitsistika. Ta oli Rein Veidemanni ja Mati Undi põlvkonnakaaslane, keda iseloomustas isiklik ja introspektiivne lähenemine kirjandusele. Vetemaa huvitus sageli inimpsüühika piirialadest, valikutest ja sisemistest kriisidest, sidudes need ühiskondlike muutustega. „Ahelikud“ on tema loomingu iseloomulik näide, kus realistlikku jutustust raamib sügavam filosoofiline tasand, andes tunnistust autorile omasest mõtisklevast ja tundlikust kirjutamislaadist.