Tere-tere, täheloomad!
Tere-tere, täheloomad!
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Uus
- Märkused:
- Koolibri | 2020
- 32 lk | Kõvakaaneline | 172 x 216 mm
- ISBN: 9789985044438
- Keel: eestikeelne
Raamat loob sõnaloomaaia, kus luuletus ehitab looma mitte karvade ja kontide, vaid tähtede ja silpide abil. Teos kutsub last ja täiskasvanut kuulama, kuidas häälik liigutab tähendust: üks silp nihkub, teine liitub, ning tuttav sõna sünnitab uue kuju. Lugeja näeb, kuidas keel teeb tööd mängu kaudu: rütm ja riim hoiavad teksti koos, sõnamurdmised ja kordused annavad sammumise tunde. Pildid toetavad seda liikumist; loom ei ole valmis antud, vaid kerkib nähtavale ühes lehekülje pöördega. Nii saab lugeja proovida, milline loom tuleb välja, kui muuta rõhku, venitada häälikut või tõsta silp teisele kohale. Raamat sobib ettelugemiseks ja üheskooslugemiseks, sest keel näitab end korraga kõrvadele ja silmadele.
Kogumik töötab selge liiniga: alguses on sõna või selle tüvi, sellele järgneb teisendus, mis loob kujundi, ning lõpus on äratundmine. Luuletus seab lihtsa reegli — näiteks „nihuta, vaheta, kordusta” — ja rakendab seda järjekindlalt, kuni mustrist saab loom. Kujundus aitab jälgida, millal tähest saab saba või kuidas silp muutub sammuks; teksti paigutus ja kirjatüübivalikud osutavad mängu reeglile ilma seda lahti seletamata. Lugeja roll on katsetada: lugeda valjusti, tõsta tempot, proovida teistsugust rõhku ning vaadata, kuidas pilt reageerib. Nõnda on teos ühtaegu luulekogu ja tööriist, mis toetab häälikute äratundmist, lugemisjulgust ja tähelepanu. Iga pala püsib iseseisvana, ent koos moodustavad need raja, millel keel ja kujund jooksevad kõrvuti.
Markus Saksatamm kirjutab lastele luulet ja proosapalasid, mille keskmes on keelemäng, lihtne struktuur ja avatud puänt. Autor eelistab vormi, mis julgustab lugejat ise edasi mõtlema: ta seab väikese ülesande ning laseb lapsel ja täiskasvanul lahenduse koos leida. Teoses aitab seda hoiakut kanda koostöö illustraatoriga, kelle pildid muudavad hääliku liikumise nähtavaks. Saksatamme tekst vaatab lapse pilgu kõrguselt ning usaldab, et mäng õpetab — mitte seletuse, vaid proovimise kaudu. Nii sünnib luule, mis ei kinnista ainult sõnu, vaid näitab, kuidas keel ise end üles ehitab.
