Verekuu

Markus Luttemani romaan „Verekuu“ („Blodmåne“) on teravmeelne ja pingeline ühiskonnakriitiline põnevik, mis viib lugeja paralleelselt nii Rootsi äärealadele kui ka Aafrika lääneranniku karmi tegelikkuse keskele. Teose keskmes on uuriv ajakirjanik Axel Sköld, kes satub vastu oma tahtmist sündmusteahela keerisesse, kui teda hakkab painama info ühe suurfirma võimaliku seotuse kohta lapstööjõu ja inimkaubandusega. Ajakirjanik asub otsima tõde, kuid mida sügavamale ta kaevub, seda ohtlikumaks muutub tema teekond – nii talle endale kui ka neile, kes püüavad asja kinni mätsida.

Luttemani lugu haarab mitut tasandit. Ühelt poolt kulgeb tegevus ajakirjaniku püüdlustes tõde avalikustada, teiselt poolt jälgib romaan Lääne-Aafrika lapse, poissnoor Isaac Nabado elu ja katsumusi, kes on sattunud kaasaegsesse orjusesse. Need kaks liini lähenevad järk-järgult, luues dramaatilise ja sotsiaalselt laetud terviku, mis paljastab globaalse tarneahela tumedaid külgi. Autor seob romaanis fakte ja ilukirjandust, tuginedes tegelikele probleemidele nagu kaevandused Kongo DV-s, rahvusvaheline ettevõtlus ja lääne tarbimisühiskonna silmakirjalikkus. Tekst on tempokas ja otsekohene, kuid ei kaota seejuures empaatiavõimet ega sügavamat eetilist mõõdet.

Markus Lutteman on rootsi ajakirjanik ja kirjanik, kelle looming tihti põimib tõsielulisi teemasid fiktiivse jutustusega. Enne „Verekuud“ kirjutas ta edukalt koos Paolo Robertoga kriminaalromaane, kuid see teos tähistab tema iseseisvat ja ühiskondlikult kriitilist pööret. Lutteman kasutab ilukirjandust kui vahendit tähelepanu juhtimiseks üleilmselt aktuaalsetele probleemidele, mis sageli jäävad varju. „Verekuu“ on seega mitte üksnes põnevusromaan, vaid ka mõtlemapanev peegeldus sellest, millise hinnaga sünnib meie igapäevaelu mugavus, ja mis võib juhtuda siis, kui keegi otsustab sellest vaikimisest välja murda.