Elav hing. Ukraina kirjaniku romaan

Romaan Elav hing viib lugeja 19. sajandi Venemaa kubermangulinna, kus tähelepanu all on ühe väikelinna elanike argine elu ja sisemine kõikumine. Keskne on inimese vaimne maailm ning küsimus, kuidas leida oma tee keskkonnas, kus ühiskondlik kord on jäik ja seisuslik vahe selgelt tajutav. Lugu liigub kodude, ametnike kantselei ja seltskondlike kohtumispaikade vahel, näidates, kuidas suhted peres, töö juures ja sõpruskonnas kujundavad tegelaste enesetunnet. Teos jälgib peategelase eneseotsingut ja tema katseid anda oma elule mõte olukorras, kus raskused, ebaõiglus ja juhuslikud kaotused seavad iga otsuse proovile. Nii kasvab romaanist jutustus inimese sisemisest vastupanust ja vaiksetest kompromissidest, mis võivad esmapilgul tunduda tühised, kuid määravad hilisema saatuse.

Raamat seostub Marko Vovtšoki laiemas loomingus ühiskondlikult terava, kuid realistliku proosaga, mis tegeleb nii hierarhilise korra kui ka sõnades humanistliku, tegudes aga passiivse kõrgkihi kriitikaga. Elav hing näitab, kuidas kubermangulinna elu kujundavad ametlikud loosungid, poolikud reformid ja mõõdukas liberalism, mille taga püsivad vanad sõltuvused ja võimusuhted. Vastandatakse kõlavaid deklaratsioone inimestele, kes püüavad midagi tegelikult muuta, otsides võimalust tegutseda, mitte ainult arutada. Romaan sisaldab psühholoogilist enesevaatlust, kuid samal ajal ka selget pilku talupoegade ja linnavaeste olukorrale, paljastades, kui habras on ausus ja sisemine vabadus, kui need põrkuvad materiaalse turvalisuse ja staatusega. Nii kujuneb teosest sotsiaalse probleemromaani ja vaimse arengu loo vahepealne vorm, kus isiklikud otsused on tihedalt seotud ühiskondliku taustaga.

Marko Vovtšok on Mariia Vilinska kirjanduslik pseudonüüm, ukraina ja vene proosakirjanik ning tõlkija, keda peetakse üheks oluliseks 19. sajandi ukraina kirjanduse uuendajaks. Ta kasvas vene aadliperekonnas, kuid sidus end noorelt Ukraina kultuuriga, liikudes koos folkloristist abikaasaga mööda külasid, kogudes rahvalaule ja jutustusi ning õppides rahvakeelt. Kirjaniku varasem tuntus sündis ukrainakeelsete rahvajuttude koguga Narodni opovidannia, kus ta kujutas talurahva elu ja rõhutas pärisorjuse kriitikat; hiljem kirjutas ta üha enam vene keeles ning avaldas ajakirjades ulatuslikke romaane ja jutustusi. Kirjastuse Vana Lõvi käsitlused rõhutavad tema kui psühholoogilise jutustaja ja ajaloolise ainesega tegeleva autorit, kelle loomingus põimuvad kriitiline hoiak krõlptuse ja naiste allutatuse suhtes ning rahvapärane, jutustav laad. Elav hing kuulub tema vene­keelsete romaanide hulka ja annab hea sissevaate sellesse, kuidas Vovtšok liidab ühiskondliku analüüsi ja üksikinimese sisemise elu kujutuse.