Kalahari karje

„Kalahari karje“ on Mark ja Delia Owensi mälestusteraamat, mis viib lugeja Aafrika ühte kõige karmimasse ja samas lummavamasse paika. Autorid kirjeldavad oma seitsmeaastast elu Kalahari kõrbes, kus nad uurisid loodust piirkonnas, kus puudusid teed, inimasustus ja isegi kindlad veeallikad. See on jutustus elust äärmistes tingimustes, kus igapäevane ellujäämine põimus teadustöö ja sügava armastusega looduse vastu. Owensite kogemus avab harukordse vaate maailma, kus inimesed ja loomad kohtuvad peaaegu esmakordselt.

Teoses maalitakse pilt kõrbemaastikust ja selle loomadest – lõvidest, leopardidest, kaelkirjakutest ja haruldastest pruun-vööthüäänidest –, kes olid sageli nende laagri külalised. Raamatus rõhutatakse, et Kalahari polnud sugugi idülliline paradiis, vaid karm ja ohtlik keskkond, kus tuli toime tulla põudade, tulekahjude, tormide ja metsloomade ettearvamatu käitumisega. Samas ilmneb ka looduse ürgne ilu ja selle mõju inimese hingele. „Kalahari karje“ on lugu julgusest, kohanemisest ja piiride ületamisest, mis samal ajal annab edasi sügavat austust looduse ja metsiku elu vastu.

Delia Owens on rahvusvaheliselt tuntud ameerika zooloog ja kirjanik, kelle romaan „Kus laulavad langustid“ tõi talle ülemaailmse kuulsuse. Enne ilukirjanduslikku debüüti pühendas ta end koos abikaasa Mark Owensiga loodusuuringutele Aafrikas. Nende ühised teosed, sealhulgas „Kalahari karje“, pälvisid laialdast tunnustust ja auhindu, näiteks John Burroughsi medali. Owensite tööd seavad nad looduse uurimise ja selle väärtustamise traditsiooni jätkajateks, kelle kirjutised ühendavad teadusliku täpsuse ja liigutava jutustuse.