Ristiusu salajane ajalugu. Jeesus, viimane inkling ja teadvuse evolutsioon
Ristiusu salajane ajalugu. Jeesus, viimane inkling ja teadvuse evolutsioon
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Uus
- Märkused:
- Postimees Kirjastus | 2021
- 336 lk | Kõvakaaneline | 145 x 214 mm
- ISBN: 9789916603963
- Keel: eestikeelne
Mark Vernoni teos „Ristiusu salajane ajalugu. Jeesus, viimane inkling ja teadvuse evolutsioon“ pakub filosoofilise ja psühholoogilise lähenemise ristiusu kujunemisloole, tõstes esile vähem tähelepanu saanud arenguliinid ja mõttelised mõjutused. Autor lähtub ideest, et religiooni ajalugu ei saa mõista ilma süvenemata inimese teadvuse muutumisse läbi aegade. Teadvuse mõiste, mida Vernon seob Carl Gustav Jungi, Owen Barfieldi ja teiste mõtlejate töödega, kujuneb raamatu keskseks teljeks. Selle kaudu analüüsib ta nii varakristlikke tekste kui ka mütoloogilisi ja vaimseid allhoovusi, mis on kujundanud läänemaailma arusaama jumalikkusest ja inimesest.
Vernon uurib, kuidas antiikfilosoofia, varane kristlik mõte ja Inglise intellektuaalne traditsioon – eriti C. S. Lewise ja Owen Barfieldi ideed – moodustavad koesarnase struktuuri, mis aitab mõista ristiusu arengut teadvuse laienemise protsessina. Ta nimetab Barfieldi „viimaseks inklingiks“ ja näeb temas silda vana metafüüsilise maailmapildi ja kaasaegse psühholoogilise tõlgenduse vahel. Teos ei ole ajalooline ülevaade klassikalises mõttes, vaid pigem ideeline rännak, milles kombatakse vaimseid ja tunnetuslikke kihistusi. Lugejat kutsutakse mõtlema, kas usuline kogemus ja inimese sisemaailm on muutunud koos kultuurilise arenguga ning milline on selle mõju tänasele religioossele tunnetusele.
Mark Vernon on briti filosoof, kirjanik ja endine anglikaani vaimulik, kelle tööd keskenduvad religiooni, psühholoogia ja filosoofia kokkupuutepunktidele. Tema lähenemine on meditatiivne, kuid toetub laiapõhjalisele teadmistemahule, ühendades akadeemilise mõtlemise isikliku vaimse otsinguga. „Ristiusu salajane ajalugu“ sobib lugejale, kes tunneb huvi mitte ainult religiooni kui nähtuse vastu, vaid soovib mõtestada selle sisemist dünaamikat – kuidas vaimne kogemus kujuneb, areneb ja jätkab oma mõju indiviidi ja kultuuri tasandil.
