Kommunism

Raamat annab lühikese, kuid tiheda ülevaate kommunismist kui ideest ja kui liikumisest. Teos jälgib mõtte ja praktika teekonda varaste võrdsuseihade ja radikaalsete usuliste liikumiste juurest tööstusühiskonna massipoliitikasse. Käsitlus näitab, kuidas 19. sajandi mõttestik ja revolutsioonikogemus kujunesid 20. sajandi keskpaigaks maailmajõuks, ning küsib, miks liikumine levis kiiresti ja mis sellele hoogu andis. Autor vaatleb teooria ja rakenduse vahekorda, partei ja riigi põhimudeleid, majanduse korraldust ning vägivalla, mobilisatsiooni ja propaganda rolli. Raamat uurib ka kokkukukkumise põhjusi ja pärandit ning tõstatab küsimuse, kui palju on kommunismi lugu kasutatud selleks, et varjata kapitalismi lugu. Lugeja saab tervikpildi, kus mõiste „kommunism” paikneb nii tekstides, institutsioonides kui ka igapäevastes võimusuhetes.

Käsitlus liigub kronoloogiliselt, ent peatub sõlmpunktidel, kus idee kuju muutub: 1917. aasta murrang, sõjajärgne riigi ülesehitus, külma sõja geograafiline laienemine, 1970. aastate haripunkt ja hilisem taandumine. Autor defineerib põhimõisted, näitab liikumise sisemisi vaidlusi ja kohalikke variante ning osutab, kuidas kommunism mõjutas ka kapitalistlikku ühiskonda, sundides seda end ümber mõtestama. Raamat kasutab lühikesi peatükke ja selget jaotust, et siduda ideede ajalugu institutsioonide praktikaga. Eesti väljaanne asetub ajaloosarja raamistikku ja vahendab teema nii, et lugeja saab kätte arusaamise tuuma: kust nähtus tuleb, millest koosneb ja kuhu ta kadus. Ülevaade sobib lugejale, kes otsib süsteemset kaarti, mitte loosungit, ning tahab näha, kuidas tekst, võim ja majandus üksteist kujundavad.

Autor Mark Sandle on ajaloolane, kelle uurimisvaldkond on Venemaa ja Nõukogude Liidu ajalugu ning nüüdisaegne Euroopa. Ta õpetab Kanadas The King’s Universitys ning on varem töötanud De Montforti ülikoolis. Sandle on kirjutanud Nõukogude ajaloost ja ideede liikumisest, nende hulgas “A Short History of Soviet Socialism”. Koostoimetajana on ta avaldanud kogumiku “Brezhnev Reconsidered”, mis vaatleb Brežnevi ajastu tõlgendusi. Samuti on ta käsitlenud Mihhail Gorbatšovi rolli 20. sajandi lõpu murrangutes. Tema töö seob ideede teksti- ja mõisteajaloo võimu teostumise mehhanismidega ning küsib, kuidas poliitilised lubadused muutuvad institutsionaalseks praktikaks. Sandle hoiab fookuses põhjuse-tagajärje seosed ning annab lugejale tööriistad, millega mõõta ideede hinda ühiskonna korralduses.