Naine. Otse ja ausalt

Raamat Naine. Otse ja ausalt on autobiograafiline jutustus, milles Marju Karin räägib oma elust esimeses isikus ja pöördub otsesõnu naislugeri poole. Teos koondab isiklikke episoode peategelase lapsepõlvest, varasest emaks saamisest, tööst meditsiini valdkonnas ja hilisemast liikumisest iluärisse. Igapäevased olukorrad – suhted, raha, töö, kodu puudumine või pidev kolimine – põimuvad autori elufilosoofiaga, kus kordub idee, et inimene peab enda eest ise vastutama ega saa oma valikuid panna üksnes ühiskonna või partneri arvele. Lähemalt kirjeldab ta lahkuminekuid, laste kasvatamist, juhutöid ja perioode, mil kindlat kodu ei ole. Vahetu keelekasutus ja ropendav huumor on lahutamatu osa loo vormist.

Teos ei allu lihtsale žanrimääratlusele: see on korraga mälestuslik raamat, eneseabi-laadne käsitlus ja kirjutamisteraapia vormis sisemonoloog. Lühikesed peatükid toimivad justkui vestluskatked, kus autor seob konkreetse seiga üldisema järeldusega, andes lugejale kaasa lühikesi juhtmõtteid. Läbi käivad märksõnad töö, mees, lapsed, armastus, seks, depressioon, keha ja vananemine; iga teemaplokk kirjeldab konkreetset kogemust ning näitab, kuidas minategelane sellest välja tuleb või millise hinna eest ta oma valikud teeb. Sekka satub ka traagilisi episoode, näiteks juttu lähedaste enesetappudest ja vaimse tervise haprusest. Seksuaalsus, truudus, omandi- ja armukadeduse tunded avanevad otseütlemise kaudu, mis ei varja vastuolusid ega eneseimetlust ning paneb lugeja vahel küsima, kas kuulda on pigem pihtimus, loeng või turunduslik enesekujundamine.

Oluline osa raamatust on naiseks olemise piiride ja ootuste üle arutlemine. Autor nimetab end feministiks, kuid seostab selle pigem õigusega elada oma reeglite järgi kui teooriate tundmisega; ta rõhutab, et enesehaletsus ei vii edasi ja et igaüks peab oma elu eest vastutuse võtma. Lugejale pakub tekst võimalust peegeldada omaenda arusaamu partnerlussuhtest, emadusest, kehakuvandist ja tööst, kas nõustudes või vaieldes. Naine. Otse ja ausalt sobib neile, keda huvitab tänapäevase Eesti avaliku arvamusliidri enesekuvand ja see, kuidas isiklik lugu põimub nõuannete, loosungite ja argise ellujäämisstrateegiaga, kus jutu keskmesse jääb alati mina-kohalt rääkiv autor, mitte neutraalne analüütik.