Algolagnia

Marion Andra jutukogu „Algolagnia“ koondab endasse žanriliselt mitmekesiseid tekste, milles põimuvad ulme, psühholoogiline pingestatus ja süvitsi minev inimloomuse käsitlus. Pealkiri „Algolagnia“ viitab tundlikkusele valu suhtes ja selle kogemisele osana naudingust või eneseavastusest, mis peegeldub ka kogumiku läbivates teemades – piiride ületamises, kontrolli ja allumise vahekorras ning soovide tumedamas pooles. Autor toob lugejani lugusid, kus peategelased seisavad silmitsi iseenda varjukülgedega, satuvad ebatavalistesse olukordadesse või kogevad maailma mõistuse äärealadel.

Tekstid vahelduvad sisult ja toonilt: leidub nii sürreaalse maiguga fragmente kui ka selgemalt üles ehitatud narratiive, milles tegevus areneb fantaasia või teadusulme võtmes. Märgatav on atmosfäärile keskendumine – iga jutt loob oma mikromaailma, mis on pingestatud ja emotsionaalselt intensiivne. Inimsuhted ja kehalisus on korduv motiiv, sageli just ekstreemsemate kogemuste kaudu, mis avavad tegelaste sisemist seisundit. Andra kasutab keelt väljapeetult ja kujundirohkelt, mis loob lisakihi tekstide poeetilisele ja samas häirivale alatoonile.

Marion Andra on eesti autor, kelle looming paikneb peavoolukirjanduse ja žanrikirjanduse piiril, sobitudes eelkõige eksperimentaalse kirjanduse huvilistele. „Algolagnia“ on tema üks tuntumaid teoseid, mis ilmus kirjastuse Fantaasia väljaandena ning tõi autorile tähelepanu just julge temaatika ja omanäolise stiili poolest. Kuigi teos ei pruugi sobida kõigile lugejatele oma intensiivsete motiivide tõttu, pakub see sisukat ja väljakutsuvat lugemiselamust neile, kes otsivad kirjandusest piiride kompamist nii sisult kui vormilt.