Kapten ja külastajannad

Mario Vargas Llosa romaan “Kapten ja külastajannad” (“Pantaleón y las visitadoras”) on satiiriline teos, mis ilmus algselt 1973. aastal ja mille kaudu autor lahkab sõjaväelise bürokraatia absurdsust. Lugu algab kapten Pantaleón Pantoja ootamatu ülesandega: talle usaldatakse armee sees salajane projekt, mille eesmärk on korraldada sõjaväelastele prostituutide teenus, et vähendada vägivalla ja väärtegude riski kohalikes kogukondades. Kapteni ülim kohusetunne, põhjalikkus ja püüdlus rakendada ranget ratsionalismi viib aga grotesksete tulemusteni. Tekst kasutab humoorikat ja sageli parodeerivat stiili, kus raportid, ametlikud dokumendid ja ajaleheartiklid vahelduvad narratiiviga, luues satiirilise terviku.

Romaani keskmes on iroonia, mis tabab nii sõjaväelisi struktuure, ajakirjanduse kõmuhimu kui ka inimeste intiimelu käsitlemise viise. Pantoja ülemäärane truudus korraldusele, mille täitmine nõuab pealtnäha absurdseid samme, asetab ta ise naeruväärsesse olukorda. Llosa loob pildi ühiskonnast, kus institutsioonide bürokraatlik loogika põrkub inimlike vajaduste ja moraalsete dilemmadega. Teos kujutab korraga tragikoomilist lugu ja teravat ühiskonnakriitikat, pannes lugejat küsima, kui kaugele võib ulatuda ratsionaalse süsteemi absurdsus, kui selle sihiks seatakse inimloomuse reguleerimine.

Mario Vargas Llosa (sündinud 1936) on Peruu kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat (2010), kelle loomingusse kuuluvad romaanid, esseed ja näidendid. Tema teosed uurivad sageli poliitilisi ja ühiskondlikke pingeid, isikliku ja avaliku elu kokkupõrkeid ning Ladina-Ameerika ajaloo keerukaid telgi. Llosa on rahvusvaheliselt tunnustatud kui üks Ladina-Ameerika kirjanduse suurkujusid ning tema romaanid, sealhulgas “Roheline maja”, “Sõda maailma lõpus” ja “Kapten ja külastajannad”, on tõlgitud paljudesse keeltesse, kinnistades tema positsiooni maailmakirjanduse kaanonis.