Näitleja

Mario Soldati romaan „Näitleja“ keskendub lavakunsti ja eraelu põimumisele, asetades tegevuse 20. sajandi Itaalia kultuuriruumi. Peategelane on mees, kelle elu kulgeb näitlejatöö ja isiklike suhete vahel, kus rollid ja tegelikkus hakkavad segunema. Tema läbielamised laval ja lavatagustes olukordades toovad esile küsimusi identiteedi, eneseväljenduse ja sisemise tühjuse kohta. Sündmuste taustal on pidev pinge selle vahel, mida oodatakse ja mida tegelikult tuntakse.

Romaan liigub aeglaselt, peatudes stseenidel, milles vahelduvad sisekaemused ja vahetu kogemus. Näitlemine ei ole pelgalt amet, vaid seisund, milles inimene püüab mõtestada oma koha teiste seas ja iseendas. Tekstis esinevad kultuurilised viited, mis viitavad laiematele kunstilistele ja ühiskondlikele protsessidele, kuid jäävad aluseks isiklikule loole. Soldati kujutab inimest, kes üritab jääda truuks millelegi, mida ta ise lõpuni ei määra, kuid millest sõltub tema olemasolu viis. Romaan vaatleb elu kui esinemist, kus publikuks võivad olla nii teised kui inimene ise.