Sitsiillane

Mario Puzo romaan „Sitsiillane“ asetub samasse maailma, kus toimuvad ka tema kuulsaimad teosed „Ristiisa“ ja selle järjed, kuid toob esile uued tegelased ja uue keskse konflikti. Tegevus toimub 1950. aastate alguses, kui Michael Corleone viibib Ameerika võimude eest pagenduses Sitsiilias. Ta ootab tagasipöördumist Ameerikasse ning saab maffiaga seotud ülesande: aidata salaja lahkuda ka Salvatore Giulianol, legendaarseks saanud bandiidil ja isehakanud rahvakangelasel. Giuliano elulugu põimub poliitiliste pingete, maa ja rahva vastuolude ning veriste kokkupõrgetega nii seaduse kui ka organiseeritud kuritegevusega.

Romaani keskmes on Salvatore Giuliano traagiline kuju – mees, keda ühed näevad kui vabadusvõitlejat ja teised kui halastamatut bandiiti. Puzo loob temast vastuolulise kangelase, kelle võitlus õigluse ja isikliku vabaduse eest viib ta järjest sügavamale vägivalla, reetmise ja üksildase eksistentsi keerisesse. Samal ajal arendab autor edasi Michael Corleone lugu, seades teda tunnistajaks sellele, kuidas võim, lojaalsus ja au saavad Sitsiilia karmides oludes uue tähenduse. Puzo paneb tegelased valikute ette, kus moraalsed piirid hägustuvad ning ainsaks kompassiks jääb isiklik kood, mis ei pruugi kokku langeda seaduste või ühiskondlike ootustega.

Mario Puzo (1920–1999) oli ameerika kirjanik ja stsenarist, kelle looming keskendub tihti perekonna, au ja võimu teemadele organiseeritud kuritegevuse taustal. Teda tuntakse eeskätt „Ristiisa“ triloogia autorina, kuid ka „Sitsiillane“ kuulub tema olulisemate teoste hulka, ühendades ajaloolised elemendid väljamõeldud karakteritega. Romaanis peegelduvad nii Ameerika kui ka Itaalia ühiskondade pinged, mille taustal Puzo uurib inimloomuse tumedamaid kihte. Tema jutustamislaad on filmilik, pingeline ja emotsionaalselt laetud, pakkudes lugejale mitmekihilist pilku maailmale, kus õiglus ja seadus on sageli teineteisele vastandlikud.