Ristiisa

Mario Puzo romaan „Ristiisa“ kujutab Ameerika sisserändajate maailma varjupoolt, keskendudes ühe maffiaperest kujunenud võimustruktuuri kujunemisele ja lagunemisele. Tegevus toimub 1940.–1950. aastate New Yorgis, kus itaalia päritolu Corleone perekond juhib ulatuslikku allilmaimpeeriumi. Perekonna pea Vito Corleone, tuntud kui Ristiisa, on mõjukas mees, kes eelistab vägivalla asemel kavalust ja lojaalsust, kuid ei pelga kasutada jõudu, kui olukord seda nõuab. Kui perekonna vastu sooritatakse atentaadi, satub võimu ja lojaalsuse tasakaal proovile. Tema poeg Michael, kes on seni hoidnud end pereäri varjust eemal, tõmmatakse sündmuste keerisesse ja asub järk-järgult isaliku autoriteedi rolli täitma.

Romaan uurib aususe, vägivalla, perekonnatruuduse ja au vahekordi ühiskonnas, kus ametlikud reeglid ei suuda kehtestada korda, ning inimesed loovad ise oma moraalikoodeksi. Puzo kirjutab perekonnast kui niivõrd sügavast väärtusest, et selle nimel ollakse valmis ohverdama kõike. Kuigi raamatu teljeks on organiseeritud kuritegevus, ei keskendu teos üksnes vägivallale, vaid süveneb inimsuhetesse, pühendumisse ja valikute tagajärgedesse. Väliselt kriminaalse maailma taustal on lugu sisuliselt tragöödia võimu olemusest – selle hinnast, võimetest ja piiridest. Puzo esitab oma tegelasi keeruliste ja ambivalentsetena, mitte mustvalgetes kategooriates, võimaldades lugejal näha inimlikkust ka seadusevastases maailmas.

Mario Puzo (1920–1999) oli Ameerika kirjanik ja stsenarist, kelle karjäär sai uue mõõtme just „Ristiisa“ ilmumisega. Varem kirjutanud vähem märgatud romaane ja artikleid, saavutas ta rahvusvahelise tuntuse selle romaaniga, mis ilmus 1969. aastal ning mille alusel valmis hiljem Francis Ford Coppola käe all filmiklassika. Puzo jätkas Corleone perekonna saaga arendamist nii romaanides kui filmistsenaariumides. Tema kirjutamislaadi iseloomustab lihtne, kuid täpne keel, draamajuhtimise oskus ning huvi inimliku motiivide vastu, eriti olukordades, kus moraal ja seadus ei kattu. „Ristiisa“ on saanud üheks olulisemaks teoseks 20. sajandi populaarse kirjanduse ja kultuuri ristumiskohal.