Ristiisa

Mario Puzo romaan „Ristiisa” on maailmakirjanduse klassikaks kujunenud teos, mis toob lugejani Ameerika itaalia päritolu maffiaperede varjatud ja vastuolulise maailma. Teose keskmes on Don Vito Corleone, mees, kelle juurde tullakse abi otsima ja kes suudab igale murele lahenduse leida. Tema mõjujõud ei seisne mitte ainult vägivallas, vaid ka austuses ja lojaalsuses, mida ta oma lähikondsetelt nõuab. Doni juurde võivad tulla nii rikkad kui ka vaesed, ja abi saab igaüks, kes on valmis vastu andma ühe: oma truuduse ja sõprusevande. Nii kujuneb Corleone kuju ühtaegu hirmuäratavaks ja sügavalt austatavaks, sümboliseerides „ristiisa” rolli, kus isiklik ja kogukondlik elu on lahutamatult seotud.

Romaan ei piirdu ainult maffiaperede tegevuse kirjeldamisega, vaid avab terve kultuurilise ja sotsiaalse maailma, kus perekond, traditsioon ja au on sama tähtsad kui raha ja võim. Corleone perekonna sisemised suhted, nende võitlused konkurentidega ning tasakaalu otsimine seadusliku ühiskonna ja omaväliste reeglite vahel annavad loole universaalse mõõtme. „Ristiisa” näitab, kuidas võim ja lojaalsus võivad muuta inimeste elu, ning kui kõrgeks võib osutuda hind, mida tuleb maksta, et säilitada mõju ja austus. Puzo kujutab seda kõike detailirikkalt, põimides kokku poliitilisi, majanduslikke ja isiklikke intriige, mis avavad lugejale ühe ajastu varjatud näo.

Mario Puzo (1920–1999) oli Ameerika kirjanik ja stsenarist, kelle suurimaks saavutuseks peetaksegi romaani „Ristiisa”, mis ilmus 1969. aastal. Teos saavutas kiiresti ülemaailmse menu ning selle põhjal valminud Francis Ford Coppola filmid on muutunud kinoajaloo tähtteosteks. Puzo kirjutas mitmeid romaane, kuid just „Ristiisa” ja selle järgud kindlustasid talle koha kirjandus- ja filmiajaloo klassikute seas. Tema loomingus põimuvad sügavalt isiklikud ja perekondlikud teemad ühiskondlike ja poliitiliste küsimustega, pakkudes lugejale korraga nii haaravat jutustust kui ka mõtteainet võimu ja lojaalsuse olemuse üle.