Vanaisa. Pablo Picasso 1881-1973

Marina Picasso mälestusteraamat „Vanaisa. Pablo Picasso 1881–1973“ on intiimne ja samas valulik pilk maailmakuulsa kunstniku varjujäävasse pereringi. Teos keskendub lapse ja hiljem noore naise kogemusele, kelle vanaisa oli sajandi üks mõjukamaid kunstnikke. Raamat ei idealiseeri geeniust, vaid toob esile perekonna sisemised pinged, võimuvõitlused ja ükskõiksuse, mida Marina lapsepõlves ja nooruses koges. Kirjutis sündis pika vaikimise järel – autor tundis, et alles aastakümneid hiljem oli ta valmis oma läbielatut sõnadesse panema.

Raamatu keskmes on Marina isiklikud mälestused, milles põimuvad armastus ja viha, imetlus ja hülgamine. Picasso geeniuse kõrval on perekondlikud suhted kujutatud kui keerulised ja sageli traumeerivad. Autor ei piirdu pelgalt perekonna siseringi kirjeldamisega, vaid avab ka iseenda teekonda – kuidas ta püüdis leida tasakaalu ja vabanemist omaenda valust. Teose lõpuosa toob esile tema uue alguse: humanitaartöö Vietnamis ning elu pühendamise abivajajatele ja oma viiele lapsele. Nii muutub raamat isiklikust tunnistusest ka jutustuseks lepituse ja elu mõtte otsimisest.

Marina Picasso (sündinud 1950. aastal Cannes’is) on Pablo Picasso pojapoja Paulo ja Émilienne Lotte’i tütar. Tema lapsepõlv möödus suures kunstniku varjus, kuid täiskasvanuna leidis ta tee iseseisva elu ja ühiskondliku tegevuse juurde. Alates 1990. aastatest on ta pühendunud peamiselt heategevusele, rajades fondi, mis toetab eelkõige Vietnami orbusid ja haavatavaid lapsi. Tema töö ja eluviis väljendavad soovi eralduda vanaisa pärandiga kaasnenud raskest koormast ning kujundada omaenda identiteet sõltumatult kuulsast nimest.