Kukkudes armastusse. Lugu sellest, kuidas me oleme alati kohal

Marilii Tootsi raamat „Kukkudes armastusse. Lugu sellest, kuidas me oleme alati kohal“ on poeetilise tooniga vaimne mõtisklus, mis ühendab autobiograafilise kogemuse ja sisekaemusliku esseistika. Teose keskmes on iseenda leidmine ja kaotamine, küsimus kohalolust – nii vaimses, kehalises kui inimsuhete tähenduses. Autor räägib ausalt ja vahetult oma sisemisest teekonnast, jagades hetki haavatavusest, üksindusest, armastuseotsingust ja enese vastu võitlemisest. Lugu kulgeb läbi elujaamade, mille kaudu tõstatatakse eksistentsiaalseid küsimusi: mis tähendab armastus, mis on tõeline kohalolek ning kuidas me endale ise sageli varjuks muutume.

Tekst on üles ehitatud vahelduvas rütmis – lugeja leiab nii lühemaid aforismitaolisi mõttekäike kui ka pikemaid sisekaemuslikke kirjeldusi. Sõnastus on tundlik ja kujundirohke, suunates pigem tajuma ja tunnetama kui tõlgendama. Toots ei esita õpetusi ega jaga valemeid, vaid kutsub kaasa tundma ja märkama. Armastus, millest räägitakse, ei piirdu romantilise suhtega – see on samavõrd suhe iseenda, elu ja kogemusega. Kohalolu, mida autor otsib ja kirjeldab, on vaikne ja väike, peidetud argisesse ja märkamatusse. Teos mõjub nagu aeglane eneseületuse ja sisemise leppimise protsess, mis on kirja pandud vahetu ja ausa häälega.

Marilii Toots on eesti autor ja kirjutaja, kes on tegutsenud ka kommunikatsiooni ja hariduse valdkonnas. Tema kirjutamislaadis põimuvad isiklik kogemus, vaimsus ja tähelepanelik keelekasutus. „Kukkudes armastusse“ on tema mõttelise rännaku peegeldus, milles puudub didaktilisus, kuid leidub palju äratundmist neile, kes on kogenud sisemist rahutust või otsinud iseennast. Tootsi hääl selles teoses on vaikne, ent kohal – kutsudes lugejatki aeglustuma ja märkama, kuidas sageli oleme kohal just siis, kui tunneme end kõige kaugemal olevat.