Lilled õnnelikule printsile

Marika Malmsteni noorteromaan „Lilled õnnelikule printsile” viib lugeja teatrimaailma, kus reaalsus ja lavaline kujutlus sulanduvad omavahel üha tihedamalt. Lugu algab kooli kirjandusõpetajaga, kes viib klassitäie teismelisi ooperietendusele – esialgu võõrana tunduv ja naeruväärsena mõjuv kogemus osutub mitmele tegelasele pöördepunktiks. Algav huvi etenduse ja laval toimuva vastu viib nad järjest sügavamale teatrimaailma telgitagustesse. Tegevust juhivad noored tegelased, kes avastavad mitte ainult lavakunsti, vaid ka omaenda kiindumuste ja fännikäitumise piirid, küsides, kas teater on vaid vaatemäng või ka peegel elule endale.

Romaan keskendub eeskätt sellele, kuidas noored suhestuvad iidolite, idealiseerimise ja emotsionaalse sõltuvusega. Fänluse kujutamisel tuuakse esile nii kirglik imetlus kui ka sellega kaasnevad piinlikud ja isegi riskantsed situatsioonid. Teatri tagauksed, esinejate ootamine ja väljamõeldud maailmade loogika muutuvad keskkonnaks, kus noored proovivad määratleda oma suhteid, identiteeti ja piire. Kirjanik esitab küsimusi, mis ei piirdu ainult teatri või nooruse teemadega, vaid puudutavad ka suuremat arusaama sellest, kuidas me endale kangelasi loome ja millal on aeg neist üle kasvada. Tegu on jutustusega kasvamisest, eemaldumisest ja oma koha leidmisest elus, mis sageli kulgeb läbi idealiseeritud illusioonide purunemise.

Marika Malmsten on eesti autor, kelle loomingus põimuvad kaasaegne noortekogemus ja kultuurilised vaatenurgad. „Lilled õnnelikule printsile” on näide tema oskusest tuua esile noorte emotsionaalne maailm, sidudes selle konkreetse kultuurilise ruumiga – antud juhul teater ja ooper. Tema stiil on vahetu, ent tähelepanelik, jättes ruumi nii huumorile kui haavatavusele. Malmsten ei anna lihtsaid vastuseid, kuid suudab näidata, kuidas isiklik küpsemine võib alata hetkest, mil maailm, mida peeti võltsiks, osutub korraga tähenduslikuks ja eluliselt kõnetavaks.