Kuninganna Kristiina

Marie-Louise Rodéni teos „Kuninganna Kristiina“ käsitleb Rootsi ühe omanäolisema monarhi elu ja pärandit. Kristiina oli Gustav II Adolfi tütar, kes tõusis troonile noores eas ning sai juba varakult tuntuks harituse ja kultuurihuvide poolest. Tema valitsemisaeg jäi küll lühikeseks, kuid seda iseloomustas tugev huvi teaduse, filosoofia ja kunstide vastu. Just Kristiina toetas oma õukonnas mitmeid mõtlejaid ja kunstnikke, aidates luua Rootsi kui kultuurilise suurriigi kuvandit. Samas oli tema elu pöördepunktiks 1654. aastal tehtud otsus loobuda vabatahtlikult troonist ja pöörduda katoliku usku, mis oli tolleaegses Euroopas erakordselt kõmuline samm.

Autor avab, kuidas kuninganna Kristiina elutee kulges pärast Rootsi troonist loobumist. Rooma siirdudes sattus ta hoopis teistsugusesse kultuuriruumi, kus tema positsioon ja teod äratasid nii imetlust kui ka pahameelt. Raamat käsitleb Kristiina sisemisi vastuolusid, tema suhteid poliitika ja paavstivõimuga ning kunstimetseeni rolli, mis jäi temaga ka pärast troonist lahkumist. Eriline rõhk on pandud tema hilisematele aastatele Roomas, kus hoolimata kriitilistest hinnangutest leidis ta ootamatut isiklikku lähedust ja õnne. Nii avaneb Kristiina mitte üksnes kui valitseja, vaid ka kui inimene, kelle valikud kõigutasid tema sajandi arusaamu soost, usust ja võimust.

Marie-Louise Rodén on Rootsi ajaloolane, kelle uurimistöö on keskendunud 17. sajandi Euroopa ajaloole, eeskätt Rootsi ja Itaalia suhetele ning katoliikluse rollile tollases ühiskonnas. Ta on tegutsenud teadlasena mitmes ülikoolis ja avaldanud mitmeid teoseid, kus ühendab põhjaliku allikakriitilise lähenemise inimliku portreelugemisega. „Kuninganna Kristiina“ näitab tema oskust tuua lugejani nii poliitiline kui ka kultuuriline taust, säilitades samas tähelepanu peategelase isiklikule dimensioonile. Rodéni töö aitab mõista, miks Kristiina kuju on ajaloo allikates samaaegselt vastuoluline ja lummav.