Minu beebi. Päevaraamat

Marie Darrieussecq’ „Minu beebi. Päevaraamat“ on intiimne ja aus kirjeldus emaduse esimestest kuudest, mil maailm muutub uue elu sünniga korraga nii hapraks kui imeliselt tähendusrikkaks. Tegemist ei ole klassikalise päevikuga, vaid pigem katkendliku, emotsionaalse ja poeetilise mõtiskluste kogumiga, kus autor püüab sõnastada neid kehalisi, vaimseid ja psüühilisi kogemusi, mida vastne emadus kaasa toob. Raamat algab beebi sünniga ja jätkub igapäevaste tähelepanekute, hetkede ja mälestuste kaudu, mis kajastavad elu rütmi koos uue inimesega. Oluline pole ainult laps, vaid ka ema – tema muutumine, väsimus, armastus, segadus ja igatsus varasema identiteedi järele.

Tekst on ühtaegu konkreetne ja luuleline, pihtimuslik ja tähelepanekuline. Darrieussecq ei püüa luua ideaalset ema kuju, vaid näitab emadust selle toore ja vahetuna: ööd ilma uneta, kehalisuse muutumist, ühiskondlikke ootusi ja sisemisi vastuolusid. Laps on selles loos ühtaegu keskpunkt ja peegel, kelle kaudu ema õpib tundma iseennast uues rollis. Raamatus puuduvad peatükid või traditsiooniline jutustav struktuur – see on voolav tekst, mis järgib elu endagi katkestatud ja killustunud rütmi. Lugedes tekib tunne, nagu loeks kellegi päevade sisse kirjutatud mõtteid, mis ei ole mõeldud suureks üldistamiseks, vaid vaikselt jagamiseks.

Marie Darrieussecq on prantsuse kirjanik, kes sai tuntuks 1990ndatel oma debüütromaani „Sealihakeha mälu“ kaudu. Tema loomingus on sageli kesksel kohal naiseks olemise kogemus, kehalisus ja identiteet. „Minu beebi“ jätkab seda joont, olles isiklikum kui paljud tema varasemad teosed, kuid säilitades talle omase keelelise tundlikkuse ja analüütilisuse. Darrieussecq ei kirjuta emadusest kui ühest seisundist, vaid kui protsessist, mis on pidevas liikumises ja millele on raske anda selgeid piire – just nagu elule endale.