Talvehullus

Marianne Harju romaan „Talvehullus“ jälgib peategelase elu ühe talvise perioodi jooksul, kus argipäevased juhtumid, suhted ja sisemised pinged kujunevad järk-järgult keskseks liikumisjooneks. Lugu kulgeb läbi isikliku vaatepunkti, kus tähelepanu koondub sellele, kuidas inimene tajub muutusi enda ümber ja enda sees. Talv ei ole pelgalt aastaaeg, vaid tähistab ka seisundit, mille jooksul teatud asjad tarduvad ja teised hakkavad nihkuma. Sündmustik areneb pigem meeleolu ja olukordade kui kiirete tegevuste kaudu.

Tegelased liiguvad piiratud ruumides, suhetes ja tööraamides, mis loovad pingevälja rutiini ja ootuste vahel. Peategelase sisekõne, märkused ja tähelepanekud suunavad tähelepanu väikestele muutustele, mis muidu võiksid jääda märkamatuks. „Talvehullus“ ei esita teravat sündmust ega selget lahendust, vaid uurib, kuidas aja kulg ja keskkond mõjutavad inimese otsustamisvõimet, enesetunnet ja suhteid teistega. Romaan püsib igapäevasuse pinnal, ent peegeldab selle kaudu vaikseid nihkeid, mis viitavad suurematele muutustele.