Simon ja tammed

Marianne Fredrikssoni romaan „Simon ja tammed“ on tundlik ja mitmekihiline kasvamise lugu, mis asetub Teise maailmasõja eelõhtusse ja selle järgsetesse aastatesse Rootsis. Peategelane Simon elab Göteborgi äärelinnas töölisklassi peres, ent tunneb juba varasest east peale, et tema huvid ja tundlik meel ei sobitu hästi isa praktilise maailmatajuga. Perekondlikest erinevustest hoolimata armastab Simon loodust ja eriti suuri tammesid, mille all ta tihti mõtiskleb. Tema maailm muutub, kui ta sõbruneb Isaakiga – juudi poisiga, kes on koos ema ja isaga Saksamaalt pagulusse tulnud. Läbi selle sõpruse avaneb Simonile uus maailm, kuid toob kaasa ka sügavad küsimused identiteedi ja päritolu kohta.

Romaan käsitleb inimeste sisemisi murdeid ja ühiskondlikke muutusi, mis vormivad isiksusi vaiksemalt, kuid jäävamalt kui suured ajaloosündmused. Simon avastab järk-järgult, et tema päritolus on midagi varjatut, mis seob teda ootamatul moel sõja ja juudi saatusega. Autor loob vastandliku, kuid sügavalt inimliku pildi kahest perekonnast: üks juudi intelligentsi esindaja, teine rootsi töölisklassi sümbol, ning näitab, kuidas armastus, sõprus ja leppimine võivad aidata ületada kultuurilisi ja ajaloolisi lõhesid. Tammede motiiv kui pidev looduslik ja vaimne ankur saadab Simonit tema eneseotsingutel ja annab loole poeetilise sügavuse, mis ulatub argiolme ja poliitika tasandist kaugemale.

Marianne Fredriksson (1927–2007) oli Rootsi ajakirjanik ja kirjanik, kelle teosed käsitlevad sageli eksistentsiaalseid ja psühholoogilisi teemasid peresuhteid ja ajaloolist tausta arvesse võttes. „Simon ja tammed“ on tema üks tuntumaid romaane, mille alusel valmis hiljem ka mängufilm. Fredrikssoni kirjutamislaad on introspektiivne, süvitsi minev, ent samas ligipääsetav – ta ei moraliseeri, vaid vaatleb elu keerukust empaatilise pilguga. See romaan on lugu juurtest, valikute raskusest ja andestuse võimalikkusest, mis puudutab nii ajaloolist südametunnistust kui ka inimlikku vajadust kuuluvuse ja mõistmise järele.