Maarja Magdaleena järgi

Rootsi kirjaniku Marianne Fredrikssoni romaan „Maarja Magdaleena järgi” asetub piibelliku ainestiku ja ajaloolise kujutlusvõime ristumiskohta. Teose keskmes on naine, keda tuntakse kristlikus traditsioonis patustajana, hiljem aga ka Jeesuse lähedase järgijana. Romaan loob tema ümber uue loo, kujutades Maarjat iseseisva ja vaimse inimesena, kelle eluteed kujundavad nii perekondlikud traagikad kui sügav sisemine areng. Lugu algab lapsepõlvest varajases Galilea külas ning viib lugeja rännakule läbi sisemiste ja ühiskondlike vastuolude, mille kaudu kuju saab tema vaimne teekond.

Fredriksson seob mütoloogia, religiooni ja psühholoogilise süvitsi mineku, luues jutustuse, mis uurib inimese igatsust mõistmise ja kuuluvuse järele. Maarja teekond ei ole ainult kohtumine Jeesusega, vaid ka kasvamine iseendaks maailmas, kus naisel on vähe häält ja veel vähem õigusi. Tema küsimused, kahtlused ja otsused kujundavad isiksuse, kelle sisemine tugevus avaldub nii vaikuses kui valikus. Ajaloolised olud – Rooma võim, juudi kogukonna normid, õpetajate ja jüngrite liikumised – moodustavad tausta, millele Fredriksson maalib oma tegelase inimliku, mitte ainult religioosse, portree.

Marianne Fredriksson (1927–2007) oli Rootsi üks tuntumaid kaasaegseid autoreid, kelle loomingut iseloomustavad inimpsüühika süvahoovuste kujutamine ja suur huvi mütoloogia ning religiooniloo vastu. Enne kirjanikuteed töötas ta ajakirjanikuna ning sai laiemalt tuntuks romaaniga „Anna, Hanna ja Johanna”. Tema teosed on tõlgitud mitmetesse keeltesse ning leidnud ka eesti keeles laia lugejaskonna. „Maarja Magdaleena järgi” kuulub tema vaimselt laetud romaanide hulka, kus inimlikkus ja vaimne otsing on alati keskmes.