Frédéric Joliot-Curie

„Frédéric Joliot-Curie“, Marianna Šaskolskaja kirjutatud elulooraamat, tutvustab prantsuse füüsiku ja Nobeli preemia laureaadi elu ja teadustööd, keskendudes tema rollile tuumafüüsika arengus ning ühiskondlikule tegevusele. Teos kuulub populaarteaduslike elulooraamatute sarja, mis tutvustab silmapaistvaid teadlasi nooremale lugejaskonnale. Raamatu fookuses on Joliot-Curie teaduslik arengutee, tema koostöö abikaasa Irène Curie'ga ning nende ühine panus kunstliku radioaktiivsuse avastamisel. Autor püüab näidata, kuidas teaduslik kirg ja eetilised põhimõtted põimusid Joliot-Curie elus.

Lisaks teadustööle käsitletakse ka Joliot-Curie ühiskondlikku rolli. Ta oli aktiivne Prantsusmaa vastupanuliikumises Teise maailmasõja ajal ning hiljem rahuliikumise juhtfiguur. Raamatus rõhutatakse tema veendumusi teaduse eetilise vastutuse osas ning tema osalemist ülemaailmses võitluses tuumarelvastuse vastu. Teose stiil on arusaadav ja ladus, olles mõeldud eeskätt noortele lugejatele, kuid säilitades piisava faktilise täpsuse. Esitatud on ka valik episoode isiklikust elust ja tööolustikust, mis lisavad inimlikku mõõdet ja aitavad mõista teadlase maailmavaatelisi valikuid.

Marianna Šaskolskaja oli Nõukogude teadusajaloo populariseerija, kes keskendus biograafilistele ülevaadetele ja teadlaste rollile ühiskonnas. Tema kirjutamislaadi iseloomustab ideoloogiline selgus ja rõhutatud sotsiaalne vastutus, mis oli iseloomulik tolle aja populaarteaduslikele elulooraamatutele. „Frédéric Joliot-Curie“ on osa Nõukogude Liidu laiemast püüdlusest kujundada teadusest positiivne ja ühiskonda teeniv kuvand, sidudes teaduslikud saavutused maailmavaateliste hoiakutega, mis olid sobitatud tolleaegse ideoloogilise raamistikuga.