Eesriie avaneb

„Eesriie avaneb“ on Mari Möldre mälestusteraamat, mis ilmus esmakordselt 1963. aastal Hruštšovi sula perioodil ning võeti vastu suure huviga. Raamat pakub nii autori isiklikke meenutusi kui ka laiemat ülevaadet Eesti teatri- ja kultuurielust rohkem kui poole sajandi jooksul. Möldre kirjutab oma elukäigust ning näitlejateest, aga samal ajal annab tunnistust kogu ühest ajastust, kus Eesti teatrikunst kujunes ja arenes keeruliste olude kiuste. Tema tabav pilk ja muhe jutustamisstiil muudavad teose väärtuslikuks lugemiseks nii teatriloolastele kui ka neile, keda huvitab kultuuriajaloo isiklikum külg.

Raamatus kirjeldatakse näitlejatööd ja teatrielu erinevates Eesti teatrites, sealhulgas Vanemuises, Eesti Draamateatris ja Estonias. Lisaks tuuakse esile rollid, mis on jäänud rahva mällu, nagu Joosep Toots Oskar Lutsu „Kevade“ lavastuses, Mari August Kitzbergi „Libahundis“ või Mimm Soekarask Hugo Raudsepa „Mikumärdis“. Teos ei piirdu siiski üksnes lavaga, vaid heidab pilgu ka autori isiklikule elule ja ajastu poliitilistele raskustele, sealhulgas vangilaagriaastatele, mis mõjutasid tugevalt nii teda kui ka tema lähedasi. „Eesriie avaneb“ on seega ühtaegu kunstniku elulugu ja tunnistus keerulisest ajalooperioodist.

Mari Möldre (1890–1985) oli armastatud eesti näitleja, kes jäi rahva mällu eeskätt lava-Tootsina ja oma estraadisketšidega „Joosep Tootsi vested“. Ta alustas näitlejakarjääri Narvas ning töötas seejärel pikka aega Eesti suuremates teatrites. Tema elutee oli tihedalt seotud teatrikunsti arenguga Eestis, kuid ka raskete ajalooliste katsumustega, sealhulgas vangilaagriga, kuhu ta sattus koos abikaasa Ruut Tarmoga. Pärast vabanemist jätkas ta tegevust estraadinäitlejana ning saavutas publiku seas taas armastuse ja austuse. Tema mälestusteraamatud jäädvustavad nii tema enda elusaatust kui ka Eesti teatri lugu laiemalt.