Elu Elisabethiga

„Elu Elisabethiga” on Margus Luige romaan, mis jätkab tema loodud suvitusromaanide sarja. Lugu leiab aset 1939. aasta esimesel poolel, ajastul, mil Eesti elu oli veel näiliselt rahulik, ent õhus oli tunda läheneva sõja varju. Teose keskmes on ajakirjanik Mark Stend, kes elab Tallinnas koos oma naise Elisabethi ja väikese pojaga. Igapäevaelu tundub korras ja turvaline, kuid samas hiilib peategelasesse rahutus – soov kogeda midagi enamat, otsida uut hingamist ja tähelepanu ka väljaspool kodu. See sisemine vastuolu annab loole pingestatuse ja avab ukse armastuse ning truuduse teemadele.

Romaan kirjeldab detailirohkelt ajastu miljööd, viies lugeja nii Tallinna kui ka Haapsalu suvituspaikadesse. Kohvikud, hotellid, toimetuste tagatoad ja suvine mereäärne meeleolu loovad tausta, mille keskel tegelaste tunded ja mõtted kerkivad esile. Autor ei keskendu niivõrd poliitilistele sündmustele, vaid pigem inimlikule plaanile – suhetele, ihadele ja igatsustele. Nii kujuneb teosest intiimne pilk ühe pere ja abielu sisse, kus igapäevane rutiin põimub ootamatute tunnetega ja kus iga valik võib muuta peategelase elu.

Margus Luik on eesti sportlane ja pedagoog, kes on kirjanduses tuntust kogunud suvitusromaanide autorina. Tema teosed „Sulnis Saara” ja „Elu Elisabethiga” pakuvad nostalgilist tagasivaadet möödunud ajastule, millele ta annab poeetilise ja rahuliku rütmi. Luige kirjutamislaadi iseloomustab aeglane kulg, tähelepanelik keelekasutus ja pühendumus atmosfääri loomisele. „Elu Elisabethiga” kinnitab tema soovi kujundada välja omaenda nišš eesti ilukirjanduses, pakkudes lugemiselamust, mis sobib hästi puhkusel nautimiseks ja ajastu meeleolu maitsmiseks.