Dorpat 1558-1708. Linn väe ja vaenu vahel

Margus Laidre monograafia „Dorpat 1558–1708. Linn väe ja vaenu vahel“ käsitleb Tartu linna ajalugu ajavahemikul, mil see kuulus kordamööda erinevate suurriikide võimu alla ning oli korduvalt sõjaliste konfliktide tallermaaks. Teos algab Liivi sõja eelse ajaga, kui Tartu (Dorpat) oli keskaja lõpuperioodil kujunenud oluliseks hansalinnaks ja hariduskeskuseks. Alates 1558. aastast, mil algas Liivi sõda, muutus linn peagi poliitiliste ja sõjaliste pingete keskpunktiks, mis kestis läbi Rootsi ja Poola-Leedu võimuperioodide kuni Põhjasõjani, mil linn langes Vene keisririigi kätte ja selle linnaõiguslik järjepidevus katkes.

Raamat analüüsib põhjalikult Tartus toimunud poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, arvestades erinevate valitsejate halduskorraldust, sõjalist kohalolu ning usulisi reformatsioone ja vastureformatsioone. Eraldi tähelepanu all on Tartu kui garnisonilinna roll, linnakodanike kohanemine uute võimudega ja linna elukorralduse pidev katkestamine sõdade, tulekahjude ja epideemiate tõttu. Laidre toob esile, kuidas linn, mille kultuuriline ja majanduslik tähendus oli märkimisväärne, pidi pidevalt kohanema uute poliitiliste režiimidega, mis muutsid linna struktuuri ja elanikkonna koosseisu.

Margus Laidre on tunnustatud eesti ajaloolane ja diplomaat, kelle uurimisvaldkonnaks on varauusaegne Läänemere-äärne poliitiline ajalugu ja linnaareng. Tema akadeemiline taust ja arhiivipõhine uurimistöö on andnud võimaluse käsitleda Tartu linna arengut nii kohalikus kui ka rahvusvahelises kontekstis. Laidre kirjutamislaad ühendab teadusliku täpsuse ja loetavuse, muutes keerulised ajaloolised protsessid arusaadavaks ka väljaspool erialaringkondi. „Dorpat 1558–1708“ on osa tema pikemaajalisest uurimustesarjast, mis püüab taastada Tartu linna ajaloolist järjepidevust ja tähendust Eesti kultuuriloos.