Koera käpajälg Eestis

Koera käpajälg Eestis on ajalooline pildiraamat, mis vaatleb koera rolli Eesti minevikus kirjalike allikate ja fotode kaudu. Kogumik tugineb Rahvusarhiivi materjalidele ning näitab, kuidas koer ilmub allikates kord peategelase, kord kõrvalise tegelasena. Tekstid ja pildid avavad koera kui kodulooma, töökaaslase, turvamehe ja perekonnaliikme eri rolle, nii linnas kui maal. Lugeja näeb, kuidas koera mainitakse protokollides, aruannetes, kuulutustes ja kirjavahetuses, ning kuidas samal ajal jäädvustab fotoobjektiiv koera inimese kõrval ning mõnikord ka üksi, omamoodi iseseisva tegelasena.

Teos koondab erineva tonaalsusega lugusid: kohtuasjad, kus koer on kahju põhjustaja või tunnistajaga võrdses rollis, ülevaated koerte kasutamisest riigiteenistuses, maksuküsimused ja koerapidamise reguleerimine, haigused ja nende tõrje, aga ka igapäevased stseenid õuest ja elutoast. Oluline osa on fotodel, millel saab jälgida nii koera kui selle omaniku poose, riietust, elukeskkonda ja suhtumist loomasse eri ajastutel. Kaadrivahetus viib lugeja ühelt kümnendilt teisele, näidates, kuidas elu- ja elamistingimused muutuvad, kuid koera kohalolu inimeste kõrval püsib. Nii kujuneb teosest omalaadne läbilõige Eesti ajaloost, mille fookuses on üks kindel loomaliik.

Raamat sobib lugejale, keda huvitab Eesti kultuuri- ja argiajalugu, samuti koerapidamise taust laiemas ajaraamis. Kogumikku võib sirvida järjest või teemade kaupa, otsides näiteks just õiguse, tervishoiu või igapäevaelu puudutavaid peatükke. Piltide ja lühitekstide kombinatsioon võimaldab nii pinnapealset vaatamist kui põhjalikumat lugemist, mistõttu saab teost kasutada nii huvilise ajaviiteraamatuna kui ka taustamaterjalina uurimistöö ja esitluste jaoks. Koera käpajälg Eestis näitab, kuidas üks loomaliik võib läbi arhivaalide ja fotode jutustada lugusid inimestest, nende harjumustest ja muutuvast ühiskonnast.