Kohtumine sündmuste horisondil

Margit Sarapiku teos „Kohtumine sündmuste horisondil“ on filosoofilis-esseistlik kogumik, mis käsitleb kunsti, kehalisuse, ruumi ja aja tajumise piire, liikudes tõlgenduste ja mõtestamiste piirimail. Raamatu pealkiri viitab füüsikast pärit mõistele – sündmuste horisont –, mis tähistab piiri musta augu ümber, kust kaugemale informatsioon ei leki. Sarapik kasutab seda metafoorina hetkele, mil kogemus või tähendus väljub harjumuspärase mõistmise haardest, kuid just seal, selle piiri äärel, sünnibki uus taipamine. Autor mõtiskleb piiride, nihkumiste ja tähenduste hajususe üle nii kunsti kui ka kultuurinähtuste kontekstis.

Teos koosneb temaatiliselt seotud, ent iseseisvalt loetavatest esseedest, milles Sarapik põimib esteetilisi, fenomenoloogilisi ja semiootilisi lähenemisi. Arutluse alla tulevad küsimused ruumist kui kunstilisest ja eksistentsiaalsest kogemusest, keha kohalolust vaatajana või loojana ning aja tajumisest kaasaegse kunsti ja installatsioonide kaudu. Autor kasutab näiteid nii visuaalkunstist kui ka kirjandusest, liikudes tekstis vaba ja assotsiatiivse rütmiga. Analüüs on pigem avav ja küsimusi esitav kui lõplikult tõlgendav, rõhutades kogemuse ainukordsust ja mõistmise piiratud loomust kultuurikontekstis.

Margit Sarapik on eesti kunstiteadlane ja semiootik, kelle uurimishuvi keskmes on olnud kaasaegne kunst, ruumitaju ja kultuuriteooria. Tema kirjutised eristuvad põhjaliku, samas tundliku lähenemise poolest, mis ühendab teadusliku täpsuse poeetilise tähelepanekutega. „Kohtumine sündmuste horisondil“ kuulub tema esseistliku loomingu hulka, pakkudes süvitsiminekut teemadesse, mis jäävad tihti tavakultuuri ja kunstitõlgenduse äärealadele. Raamat kõnetab lugejat, keda huvitab kunst mitte pelgalt objektina, vaid kui viis tajuda, mõelda ja olla maailmas.