Söögimosaiik

Raamat ühendab Margit Arndt-Kalju, Tuuli Mathiseni ja Raili Miku koostatud retseptid ning mälestused, mis avavad Eesti toidukultuuri ühe ajajärgu igapäevase külje. Teos seab keskmesse köögid, söögilauad ja kombed, mis kujundasid toiduvalikuid ning andsid rutiinile pidulikkuse hetki. Struktuur on läbipaistev: teemapeatükid vahelduvad lühitekstide ja retseptidega, nii et lugeja liigub meenutustest praktiliste juhisteni. Käsitlus ei esita pelgalt roogade loetelu, vaid näitab, kuidas toidutavad sidusid peresid, naabreid ja töökollektiive ning kuidas tooraine nappus, hooajalisus ja isetegemine kujundasid menüüd. Nii moodustub pilt sellest, kuidas toidu ümber tekkis kogukondlikkus, kus retsept oli ühtaegu oskus ja mälu.

Teos jaotab sisu üheksasse peatükki, mille nimed viitavad olukordadele ja paikadele: suvine aiapidu, vanaema juures, rannarahva toidulaud, pikalauapidu, pidu jätkub, metsaseened, Mustamäe korterelu, söögivahetund ning sõduripoisi karastumine. Iga plokk seob emotsionaalse lähtekoha konkreetsete roogadega, nii et lugeja saab siduda maitse ja mälupildi. Mälestuskatkete autorid annavad hääle eri põlvkondadele ja elualadele: panuse teevad Mart Nutt, Jüri Pino, Peeter Sauter, Ave Nahkur, Urmas Lennuk, Jaak Arro, Heiki Ernits, Eeva Käsper ja Iir Hermeliin. Retseptid kasutavad koduseid võtteid ja lihtsat toorainet, mida on võimalik tänagi leida. Lugeja saab võtta peatüki kaupa, koostada nädalamenüü või kavandada pikalaua, võrreldes, kuidas eri teemad rõhutavad kas seltskondlikkust, hooajalisust või toimetulekut väikeste vahenditega.

Raamat sobib lugejale, kes tahab talletada ja edasi kanda koduse toidu oskusi, ent soovib ka mõista, millest koosnes igapäevane toidukultuur. Teos toetab planeerimist: lugeja valib teema, seob mälestusloo roogadega ning kohandab kogused vastavalt seltskonnale. Käsitlus aitab tuua selgust retseptide rolli: iga juhis on ühtaegu praktiline tööriist ja kultuurimälu kandja. Sellest kujuneb kogumik, mille järgi on võimalik valmistada toitu, jutustada lugusid ja siduda eri põlvkondi ühe laua ümber. Nii saab lugeja kasutada raamatut nii köögis kui ka lugemislaual, et taastada maitseid ja arusaamu, mis on kujundanud ühe ajastu argipäeva.