Kui andestamine on kurjast. Prokuröri märkmeid

Margarita Lovtšikova raamat „Kui andestamine on kurjast. Prokuröri märkmeid“ on üles ehitatud praktiliste tööalaste kogemuste põhjal ning käsitleb alaealiste õigusrikkumiste kujunemise põhjuseid. Autor lähtub kohtusaalist ja uurimispraktikast saadud tähelepanekutest, näidates, kuidas noorte kuritegelikule teele sattumise juured peituvad sageli koduses kasvatuses ja lähikeskkonnas. Raamat avab, kuidas perekondlikud lahkhelid, vanemate hooletus, õpetajate vähene tähelepanu ja halb eeskuju võivad viia selleni, et laps kaotab suuna ja satub seadusega vastuollu. Teos on kirjutatud hoiatavas toonis, rõhutades vastutust, mida täiskasvanud kannavad noorte kujunemise eest.

Keskne mõte on, et liigne järeleandlikkus ja laste hellitamine võivad tekitada olukorra, kus nooruk harjub oma soove piiramatult rahuldama, ega õpi arvestama teistega. Lovtšikova toob välja, et „õnnelik lapsepõlv“ ei tähenda kõigi kapriiside täitmist, vaid pigem tasakaalustatud kasvatust, mis arendab kohusetunnet ja austust ümbritseva vastu. Raamat analüüsib konkreetseid juhtumeid ning joonistab neist välja üldisemaid seaduspärasusi, et lugeja mõistaks, kuidas väikesed möödalaskmised kasvatustöös võivad hiljem kujuneda tõsisteks probleemideks. Seega on teos ühtaegu nii analüütiline kui ka praktiline käsiraamat, mis pakub vanematele ja õpetajatele mõtlemisainet.

Margarita Lovtšikova oli Nõukogude prokurör ja õigusküsimusi käsitlenud autor, kelle teosed keskendusid peamiselt kasvatuse ja õiguserikkumiste ennetamise teemadele. Tema kirjutised olid tugevalt seotud ühiskondliku kasvatuse ideega, mis pidi aitama kujundada noortest seaduskuulekad ja vastutustundlikud kodanikud. Lovtšikova teosed kuuluvad oma aja iseloomulikku kirjandusse, kus õiguspraktika ja kasvatusteadus põimusid ideoloogilise hoiakuga. „Kui andestamine on kurjast“ esindab seda suunda ilmekalt, andes samas ka tõetruu ülevaate noorte õigusrikkumiste tegelikest põhjustest ja probleemidest, mida autor oma töö käigus nägi.