Kallaletung

Rootsi kirjaniku Margareta Ekströmi jutukogu „Kallaletung“ sisaldab novelle, mis vaatlevad inimese igapäevase elu häireid, ootamatusi ja allasurutud tundeid. Tekstides kohtab vaoshoitud pingeid, mille all mõraneb pealtnäha harmooniline maailm. Ekström toob lugeja ette tegelased, kelle sisemaailm on rikutud alateadlikest hirmudest või lahendamata vastuoludest, ning nende argised olukorrad omandavad ähvardava või kummastava varjundi. Lood liiguvad tihti tavapärasuse ja absurdse piiril, kus väikestest nihestustest kasvab välja midagi murettekitavat või lausa traagilist.

Kogumiku toon on vaoshoitud, kirjeldused nappide vahenditega edasi antud. Ekström ei rõhuta sündmustikku, vaid jätab ruumi alatekstile, kus ridade vahele peidetud psühholoogiline dünaamika kujundab lugude tähenduse. Sageli jäävad motiivid lahtiseks, lõpetused vihjavaks. See annab jutustustele teatud ebamäärasuse, mis kutsub kaasa mõtlema ja otsima tähendusi sügavamal tasandil. Tavalised suhted – abielu, sõprus, peresidemed – on sageli nihkes või ebatäielikud, paljastades osalejate võimetust üksteist mõista. Just selles peitub Ekströmi novellide jõud: nad näitavad tuttavat ja turvalist kui midagi, mis võib hetkega muutuda ähvardavaks või mõistatuslikuks.

Margareta Ekström (snd 1930) on Rootsi prosaist ja luuletaja, kelle loomingule on iseloomulik intiimne ja introspektiivne vaatenurk. Ta on tuntud oma võime poolest kujutada inimpsüühika varjatud kihte ning igapäevaelu poeetilist absurdsust. Ekströmi teoseid on hinnatud Rootsi kriitikute seas ning tema novellid ja romaanid on korduvalt tõstatanud küsimusi naise rollist ühiskonnas ja isiklikus elus. Eesti keeles on tema loomingut ilmunud tagasihoidlikult, kuid „Kallaletung“ on hea näide tema stiili sügavusest ja vaimsest pingestatusest.