Tuulest viidud 2. osa

„Tuulest viidud” teise osa lehekülgedel jätkub Scarlett O’Hara lugu Ameerika kodusõja ja sellele järgnenud keeruliste aastate taustal. Lõunaosariikide lüüasaamine ja ühiskonna kokkuvarisemine toovad esile mitte ainult ajaloolised muutused, vaid ka peategelase visaduse ja elujõu. Scarlett on sunnitud toime tulema uues maailmas, kus vanad väärtused ei kehti ja kus igaüks peab võitlema ellujäämise nimel. Tema armastuslood, pettumused ja jonnakas elujanu annavad jutustusele erilise pinge, muutes selle romaani üheks kõige tuntumaks ja loetumaks ilukirjandusteoseks.

Romaan ei keskendu ainult armastusele, vaid pakub ka laiahaardelist pilti ühest murrangulisest perioodist Ameerika ajaloos. Kodusõda ja sellele järgnenud rekonstruktsiooniperiood kujutatakse läbi inimeste isiklike valikute, kannatuste ja lootuste. Scarlett kehastab muutuste keerises olevat inimest, kes peab oma senist elu ümber hindama. Tema lugu on täis kirge ja traagikat, samas ka visadust ja ellujäämistahte triumfi. Just see kombinatsioon on teinud „Tuulest viidust” romaani, mille mõju on kestnud aastakümneid ja mis on leidnud lugejaid igal pool maailmas.

Margaret Mitchell (1900–1949) oli Ameerika kirjanik, kelle ainsaks romaaniks jäi „Tuulest viidud”. Teos ilmus 1936. aastal ning pälvis kiiresti tohutu tähelepanu, võites aasta hiljem Pulitzeri preemia. Mitchelli teos on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde ja seda peetakse üheks kõigi aegade suurima levikuga romaaniks. Tema loominguline pärand on küll piiratud ühe põhiteosega, kuid selle mõju kirjandusloos ja kultuuris on erakordne. „Tuulest viidud” on inspireerinud nii uurimusi, lavastusi kui ka kuulsa filmiversiooni, mis kinnistas romaani koha maailmakirjanduse klassikas.