Rose'i viimane suvi

Margaret Millari romaan „Rose’i viimane suvi” on psühholoogiline kriminaalromaan, mis liigub pealtnäha klassikalise mõrvamüsteeriumi raamides, ent avab tegelaste sisemaailma, motiivide keerukust ja inimpsüühika varjatud kihte ootamatu teravusega. Lugu saab alguse tuntud, ent hääbuva filminäitleja Rose Frenchi salapärasest surmast – ta leiti oma maakodust elutuna, ametlik versioon on uppumine, ent kahtlused ja küsimused jäävad õhku. Mitmed Rose’i lähikondsed – sugulased, sõbrad, endised armastajad – ei usu, et tegemist oli õnnetusega. Mõne jaoks oli Rose võimalus, teiste jaoks oht, ja kõigil näib olevat midagi varjata.

Romaani pingeline kulg ei tugi niivõrd sündmuste kiirele arengule, vaid pigem osavalt üles ehitatud atmosfäärile, dialoogidele ja sisemistele vastuoludele. Uurija, kes püüab juhtumit selgitada, peab navigeerima mitte ainult faktide, vaid ka manipulatsiooni, valetamise ja isiklike müütide keskel. Rose ise, kuigi surnud loo alguseks, jääb narratiivis kohal – meenutuste, dokumentide ja teiste tegelaste jutustuste kaudu. Millar loob mitmekihilise portree naisest, kes oli nii haavatav kui ettearvamatu, ja kelle minevikust ei puudu salapärased pöörded. Teose lõpp ei paku lihtsat lahendust, vaid pigem rahutuks tegeva arusaamise sellest, kui keeruline võib olla tõe kontuur.

Margaret Millar (1915–1994) oli Kanada päritolu Ameerika kirjanik, kes kuulub 20. sajandi psühholoogilise kriminaalromaani tippautorit hulka. Teda on sageli võrreldud Patricia Highsmithi ja Daphne du Maurier’ga tänu võimele luua pinevust, mis sünnib eelkõige inimese sisemaailmast, mitte välistest šokeerivatest sündmustest. Millari romaanid käsitlevad sageli identiteedi, moraali ja igapäevase näilisuse teemasid, pakkudes süvitsi minevat ja intelligentset lugemist. „Rose’i viimane suvi” on üks tema silmapaistvamaid teoseid, kus kriminaalne mõistatus avaneb vaikselt, kuid häiriva täpsusega, ning jätab lugeja kauaks mõtlema inimsuhete hapruse üle.