Teenijanna lugu

Margaret Atwoodi romaan „Teenijanna lugu” kujutab sünget lähituleviku ühiskonda, kus Ameerika Ühendriigid on muutunud teokraatlikuks Gileadi Vabariigiks. Riiki valitsevad ranged usulised ja poliitilised reeglid, mis on kaotanud naiste iseseisvuse ja õigused. Peategelane Offred on määratud teenijanna rolli, mille ainus eesmärk on kanda lapsi oma komandörile ja tema abikaasale. Tema elu möödub rangelt kontrollitud keskkonnas, kus isiklik vabadus, enesemääramine ja intiimsus on muudetud riigi omandiks. Romaan avab klaustrofoobilise maailma, kus igapäevast rutiini varjutab pidev hirm ja lootus salajaste vastupanuteede leidmisele.

Teos on üles ehitatud nii Offredi vahetutele kogemustele kui ka tema mälestustele ajast enne Gileadi riigi teket. Vastandades mineviku tavalist elu ja oleviku karmide seaduste absurdsust, loob autor sügavalt häiriva pildi sellest, kuidas ühiskond võib kaotada vabaduse sammhaaval. Raamat käsitleb võimu ja allutamise mehhanisme, naiste rolli ühiskonnas ning isikliku identiteedi püsimist kõige raskemates tingimustes. „Teenijanna lugu” tõusis kiiresti menukiks ja on tõlgitud paljudesse keeltesse, samuti on sellest tehtud film ja hiljem ka tunnustatud telesari, mis laiendas romaanis esitatud teemasid ja tegelaste lugusid.

Margaret Atwood (snd 1939) on Kanada kirjanik ja luuletaja, keda peetakse üheks olulisemaks nüüdisproosa autoriks. Tema looming hõlmab nii romaane, novelle, esseid kui ka luulet, kuid rahvusvahelise tuntuse tõid talle just düstoopilised ja ühiskonnakriitilised teosed. „Teenijanna lugu” on üks tema mõjukamaid romaane, kuid ta on kirjutanud ka teoseid nagu „Pime palgamõrvar” ja „Oryx ja Crake”, mis käsitlevad inimkonna tuleviku võimalusi ja ohte. Atwoodi loomingut iseloomustab terav ühiskonnatundlikkus, iroonia ja oskus seada küsimuse alla inimeste loodud võimustruktuurid ning nende mõju üksikisikule.