Tagasikäiguga edasi

Maret Aronovichi teos Tagasikäiguga edasi on mälestustel ja tähelepanekutel põhinev jutustus, mis liigub ajas edasi ja tagasi, põimides isiklikke kogemusi laiemate ühiskondlike muutustega. Tekstis vahelduvad kirjeldused lapsepõlvest, elust nõukogude ajal ja üleminekuaastatest, tuues esile igapäevase eluoluga seotud seigad, muutused peresuhetes ja enesemääratluse küsimused. Lugu ei liigu lineaarselt, vaid järgib meenutuste loogikat, milles detailid, hääled ja ruumid ilmuvad katkestustena.

Raamat ei keskendu üksikule sündmusele ega kindlale arengule, vaid toob esile seisundeid ja taju, mis seostuvad ajaga, mil muutused olid nii ootuspärased kui ootamatud. Peategelase hääle kaudu kujuneb vaade inimesele, kes püüab aru saada oma kohast maailmas, mis on pidevas ümberkujunduses. Tagasikäiguga edasi ei paku valmislugusid ega selgeid järeldusi, vaid jääb vaatlevaks ning toetub katkendlikule, kuid tähenduslikule enesevaatlusele, milles liikumine tagasi võib osutuda võimaluseks näha uut.