Mida silm ei seleta

Mare Sabolotny romaan „Mida silm ei seleta“ on tundlik ja süvitsi minev teos, mis käsitleb identiteeti, tajude piiratust ning inimsuhete varjatud kihte. Peategelaseks on noor naine, kelle elu kulgeb esmapilgul tavapärases rütmis, kuid kel on võime tajuda maailma teistsugusel, raskesti seletataval viisil. See võime, mis võib osutuda nii kingituseks kui needuseks, asetab ta olukordadesse, kus nähtav ja nähtamatu, ratsionaalne ja intuitiivne maailm põimuvad. Sabolotny kasutab peenelt psühholoogilist laadi narratiivi, et uurida, kui palju inimese kogemusest jääb väljapoole keelt ja meeltepiire.

Romaani sündmustik ei keskendu niivõrd välisele tegevusele, vaid sisemisele arengule, mõtteprotsessidele ja mälestustele, mille kaudu peategelane püüab aru saada oma minevikust ja olevikust. Kõne all on suhted emaga, kellega sidemed on haprad, ning sõprus või armastus, mis liigub määratlemata aladel. Tekst on täis vihjeid, kordusi ja varjatud tähendusi, mis loovad lugejale võimaluse tajuda seda, mida pealkiri lubab: asju, mida silm ei seleta, kuid mis on kohal alateadvuses, kehas ja mälus. Paranoia Publishing Groupi väljaandena on teos osa nüüdiskirjandusest, mis ei paku sirgjoonelist lahendust, vaid kutsub lugejat kaasa mõtlema ja tunnetama.

Mare Sabolotny (snd 1985) on eesti kirjanik ja dramaturg, kes on kirjutanud nii proosat kui ka teatrilavastuste tekste. Tema loomingut iseloomustab keskendumine psühholoogilisele sisekaemusele, argireaalsuse nihestamisele ning keelele kui tundlikule tajuvahendile. „Mida silm ei seleta“ on tema üks varasemaid proosateoseid, mis on pälvinud tähelepanu eelkõige oma sugestiivse stiili ja sisulise mitmetähenduslikkuse poolest. Sabolotny oskab tabada elu peeneid varjundeid, andes hääle nendele kogemustele, mis sageli jäävad sõnastamatuks, kuid on siiski tähenduslikud.