Kirjaklambritest vöö

Mare Sabolotny noorteromaan „Kirjaklambritest vöö“ kujutab teismeea keerulisi ja tundelisi teekondi, kus isiklikud kogemused põimuvad ühiskondlike ootuste ja eneseotsingutega. Teose keskmes on noor neiu, kelle sisemaailm on täis vastuolusid, igatsust ja enese kehtestamise vajadust. Lugu avaneb läbi päevikusarnaste sissekannete ja mõtiskluste, mis toovad esile noore inimese tundlikkuse ja vajaduse olla kuuldud ning mõistetud. Kirjaklambrite motiiv, millest saab raamatu pealkiri, sümboliseerib millegi hapra, ent samas siduva loomist – katset hoida end koos keset hajuvat ja sageli vastuolulist maailma.

Romaan käsitleb eneseteadvuse kujunemist, sõprust, üksindust ja esimesi armumisi, aga ka keerukamaid teemasid nagu kehakuvand, ühiskondlik surve ja suhted vanematega. Peategelane ei ole kangelane, vaid tavaline noor, kelle sisemine konflikt on äratuntav ja usutav. Sabolotny kirjutab vaoshoitud, ent sisendusjõulise keelekasutusega, luues teksti, mis ei liialda, kuid mille ridade vahelt kumab intensiivne tundelaeng. Oluline roll on ka vaikusel ja poolikutel lausungitel, mis annavad edasi noorukieale omast kõhklust ja eneseväljenduse haprust.

Mare Sabolotny on eesti kirjanik ja dramaturg, kes on tegutsenud ka lavastajana. „Kirjaklambritest vöö“ oli tema debüütteos, millega ta astus noortekirjanduse maastikule tähelepanuväärse tundlikkuse ja realistliku käsitluslaadiga. Autor oskab noore inimese maailma kujutada ilma lihtsustusteta, kuid ka ilma üledramatiseerimiseta. See romaan sobib eelkõige lugejale, kes otsib peegeldust omaenda kasvamise kogemustele või soovib mõista nooruse sisemisi pingeid sügavama pilguga. Sabolotny tekst on korraga isiklik ja üldinimlik, sidudes üksiku loo suuremate eksistentsiaalsete küsimustega.