Linn ja teater. Lavamärkmeid mitmelt maalt. Esseekogumik

Mardi Valgemäe esseekogumik „Linn ja teater. Lavamärkmeid mitmelt maalt“ ilmus 1995. aastal kirjastuse Vagabund väljaandel. Tegemist on pehmes köites, 174-leheküljelise raamatuga, mis ühendab reisikogemustel ja kultuurivaatlustel põhinevaid kirjutisi Euroopa ja Ameerika linnadest, teatrietendustest ja kultuurisituatsioonidest. Väljaanne pälvis 1996. aastal Henrik Visnapuu nimelise kirjandusauhinna. Kogumiku tekstid lähtuvad vaatleja isiklikust positsioonist ja jäädvustavad kohtumisi lavakunsti, arhitektuuri ja linnakeskkonna vahel. Autor käsitleb teatri tähendusi ja vorme, sidudes neid vaadeldava linna ajaloo, identiteedi ja rütmiga.

Raamat ei piirdu ainult teatrikunsti analüüsimisega, vaid uurib ka seda, kuidas linnad ennast kultuuriliselt väljendavad ja teadvustavad. Käsitletavad paigad ulatuvad Londonist New Yorgini ja Lissabonist Vilniuseni. Paljud tekstid põimivad endas kirjanduse, ajaloo ja tänapäevaelu kihistusi. Valgemäe esseedes ei ole tegu rangelt struktureeritud teooriatega, vaid need on pigem isiklikud ja mõtisklevad, sageli stiililiselt impressionistlikud vaatlused. Autor kasutab teatri kogemust lähtepunktina, et mõtiskleda kultuuriliste identiteetide, ruumide ja kogemuste üle, mida linn oma erinevates väljendusvormides pakub.

Mardi Valgemäe (1935–2020) oli eesti kirjandusteadlane ja kriitik, kes elas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides. Ta töötas pikka aega inglise keele ja kirjanduse professorina New Yorgis CUNY Lehmani kolledžis ning juhtis interdistsiplinaarset programmi „City and the Humanities“. Valgemäe teadustöö keskendus nii eesti kui ingliskeelsele kirjandusele, kultuuriteooriale ja teatrimõttele. „Linn ja teater“ peegeldab tema harjumust liikuda eri kultuuride vahel ja tõlgendada nähtut mitte ainult kriitilise mõistuse, vaid ka poeetilise vaate abil.