Eelarvamusi. Täheldusi teatrist ja teatritekstidest
Eelarvamusi. Täheldusi teatrist ja teatritekstidest
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Vagabund | 2003
- 179 lk | Pehmekaaneline | 140 x 210 mm
- ISBN: 9789985835685
- Keel: eestikeelne
Mardi Valgemäe esseekogumik „Eelarvamusi. Täheldusi teatrist ja teatritekstidest“ koondab mõtisklusi, analüüse ja tähelepanekuid, mis keskenduvad teatri kui kunsti- ja suhtlusvormi mitmekihilisusele. Autor läheneb teemale mitte ainult vaatajana, vaid ka kultuurilise taustaga mõtlejana, kes seob lavateosed laiemate kirjanduslike ja ühiskondlike kontekstidega. Kogumik ei paku pelgalt ülevaateid konkreetsetest lavastustest, vaid püüab avada, millistena teater ja dramatiseeritud tekstid inimest ja maailma peegeldavad, tõlgendavad või suunavad. Esseedes põimuvad nii subjektiivne kogemus kui ka tekstianalüüs, milles autor ei väldi vastuolusid ega kõhklusi.
Valgemäe käsitlused on tihedad ja analüütilised, kuid säilitavad isikliku tooni. Ta ei kõnele universaalsete tõdede nimel, vaid esitab oma vaatenurga kui ühe võimaliku, tihti ka provotseeriva. Kogumiku pealkiri „Eelarvamusi“ osutab sihilikult sellele, et kirjutaja ei varja oma hoiakuid ega püüa näida neutraalne, vaid eelistab ausat seisukohavõttu, olgu see populaarne või mitte. Tema tähelepanu all on nii eesti kui ka rahvusvaheline dramaturgia, lavastajate töö, teatrikeel ja vaataja tajuruum. Valgemäe tekstid pakuvad seega korraga nii teoreetilist peegeldust kui kultuurikriitilist isikupära, mis asetab lugeja samamoodi küsimuste ja otsingute keskele.
Mardi Valgemäe (1929–2022) oli eesti kirjandusteadlane ja esseist, kes elas ja töötas pikalt Ameerika Ühendriikides. Tema huvid ulatusid eesti kirjanduse ajaloolistest küsimustest kuni laiemate kultuuri- ja teatriprobleemideni. „Eelarvamusi“ on iseloomulik näide tema küpsest ja isikupärasest mõttelaadist, kus akadeemiline haritus põimub esseistliku vabadusega. Tema stiil on teravmeelne, aga mitte õpetlik, ning tema teatrikäsitlus lähtub eeldusest, et lavalt kõlav sõna ja tegevus pole kunagi neutraalne, vaid alati suhtes vaataja, ühiskonna ja omaenda ajaga.
