Laululind

Marcia Willetti romaan „Laululind“ viib lugeja Devonisse, Inglismaa lääneranniku künklikele maastikele, kus aastaaegade vaheldumine ja looduse rütm peegelduvad tegelaste sisemises elus. Tegu on pere- ja inimsuhete looga, kus põlvkondade vahelised sidemed, saladused ja vaikiv mõistmine kujundavad kogu jutustuse rütmi. Loo keskmes on muusikast huvitatud Georgie, kes saabub Devonisse, et puhata oma karjäärist ja isiklikust keerisest. Ta asub elama ühe lesestunud mehe, sir Charlesi kodumajja, kus aja jooksul kujuneb välja vaikne, kuid sügav sõprus, mis aitab mõlemal tasakaalu ja lootust taastada. Nende vaikset rutiini rikuvad järk-järgult uued külalised ja sündmused, mis avavad mineviku varjulisi tahke.

Romaani süžee kulgeb rahulikult, keskendudes peamiselt psühholoogilistele nüanssidele ja vaoshoitud dialoogidele. Tegelaste elu mõjutavad pigem sisemised murrangud kui välised sündmused, kuid just see tasakaal tagab teosele mõjuva intiimsuse. Eriline roll on minevikul, mille jäljed ilmnevad argistest detailidest, kirjadest ja mälestustest. Georgie ja teiste tegelaste valikud kujundavad uusi suhteid, millele on omane Willettile iseloomulik pehme, kuid realistlik lähenemine – elu käänakud ei tule alati järsult, vaid hiilivad kohale märkamatult. Muusika kui motiiv ühendab mitut tegevusliini ning toimib omamoodi lootuse ja leppimise sümbolina.

Marcia Willett (s 1945) on inglise kirjanik, kes alustas kirjutamist pärast lapse täisealiseks saamist ja abikaasa surma. Ta on avaldanud üle kolmekümne romaani, mille tegevus toimub enamasti Edela-Inglismaal. Willetti loomingut iseloomustab keskendumine peresuhetele, mälestustele ja inimlikele sidemetele, sageli koos rahuliku loodusläheduse kujutamisega. Kuigi ta ise pidas end kaua eelkõige ema ja abikaasana, on temast saanud üks tuntumaid nüüdisaegseid briti lohutuskirjanduse esindajaid. Eesti keeles on ilmunud mitu tema teost, sealhulgas „Laululind“, mille on tõlkinud Aet Varik.