Minu ema loss. Meenutusi lapsepõlvest

Pärast sangarlikku kaljupüüjahti ülendati mind sedamaid küti seisusse, kuigi vaid loomade etteajajaks ning koera asemikuks, kes saagi jahimehele kätte toob. Hommikupoole ööd kella nelja paiku küsis isa paokile lükatud ukse vahelt sosinal: "Kas tahad kaasa tulla?" Ei onu Jules'i vägev norskamine ega tädipoeg Pierre'i vali nutt kella kahe paiku öösel, kui ta süüa nõudis, suutnud mu und häirida, kuid isa sosina peale kargasin kohe voodist välja. Ma panin pimedas toas tasakesi riidesse, püüdes mitte segada väikest Pauli, ning läksin alla kööki...
Marcel Pagnol sündis 1895. a. Provence'is Aubagne'i linnakeses Rhòne'i jõe delta piirkonnas, kuid ta lapsepõlv möödus Marseille's, kus tema isa oli kooliõpetaja. Oma lapsepõlve kajastabki autor raamatus "Minu isa kuulsusrikkad päevad". Lõunaprantslased ei valeta iial, nad luiskavad, ja nii, nagu ükski teine rahvas luisata ei oska, eriti veel juhul, kui tema juured mingil moel Marseille'sse ulatuvad.
M. Pagnol alustas oma loomingulist tegevust näidenditega, seejärel vaimustus ta helifilmi tulekust, lavastades hulga menufilme. 1946.a. valitakse ta Prantsuse Akadeemia liikmeks.
Lisaks mälestustele isast on ta kirjutanud raamatu oma emast "Minu ema loss" ja enda noorukieast "Salatsemiste aeg". Kõik kolm raamatut on prantslastele sama mis meile väikese Illimari ja Tootsi-Kiire lood.