Kalamehe aasta. Lüürilis-homoristlik jutustus

Manuil Semjonovi teos „Kalamehe aasta“ on lüürilis-humoristlik jutustus, mis järgib ühe harrastuskalamehe elu läbi nelja aastaaja. Raamat pakub kujundirikkaid kirjeldusi loodusest ja kalapüügi oludest, segatuna igapäevaelu väikeste koomiliste seikadega. Peategelane, kirglik kalamees, ei püüdle pelgalt suure saagi poole, vaid väärtustab ka vaikust, looduse rütmi ja püügi iseärasusi. Iga retk veekogu äärde toob kaasa oma pisikesed võidud ja kaotused, millele on lisatud annus elutervet eneseirooniat. Saagist olulisemaks kujuneb see, mida loodus kalamehele sisemiselt annab – rahu, tähelepanu ja kannatlikkuse.

Raamat on üles ehitatud kuude ja hooaegade kaupa, pakkudes lugejale kronoloogilise ülevaate aasta jooksul aset leidvatest kalapüügihetkedest. Semjonov kujutab suure pühendumusega kevadise lumesulamise hetki, suviseid varahommikuid, sügise uduseid tiike ja talviseid jääpüüke. Nende kirjelduste kõrval jookseb läbi jutustuse muhe, mõneti nostalgiline toon, mis viitab autori sügavale sidemele looduse ja oma tegelastega. Nii kerkivadki esile olukorrad, kus püügile minnakse vaatamata tuisule või kalamees jääb tukkuma paadisillale, unistades sellest, mis järgmisel korral võrku võiks jääda. Kõik see loob pingevaba, ent sisult mitmetasandilise pildi ühe mehe kirest ja eluviisist.

Manuil Semjonov (1907–1987) oli eesti vene päritolu kirjanik ja tõlkija, kelle looming keskendus sageli loodusele ja tavainimesele. Ta töötas aastakümneid ajakirjanduses ning tema sulest ilmus lisaks proosale ka esseid ja mälestuslikke kirjutisi. „Kalamehe aasta“ kuulub tema tuntumate teoste hulka, ühendades tema tähelepaneliku silma looduse detailide vastu ja kergelt muhelevat elutunnetust. Semjonovi stiili iseloomustab täpne väljendusviis ja lihtsate hetkede tabamine, mis omandavad tema käsitluses tähendusrikkuse. Tema teosed pakuvad sageli võimalust aeglustada ja märgata elu argist ilu.