Hea, et kasvab laps me majas

Manivald Kesamaa luulekogu „Hea, et kasvab laps me majas” on pühendatud lapsepõlvele ja kodusele argimaailmale, mida autor kujutab lihtsate, kuid meeldejäävate värsside kaudu. Luuletustes kõnelevad kodused olukorrad, tuttavad tegelased ja argised tööd, mis lapse silmade läbi saavad mängulise ja poeetilise mõõtme. Näiteks korstnapühkija ilmumine, koera haukumine või lapse uudishimu muutuvad väikesteks lugudeks, mis toovad esile nii töö kui ka elu argipäevase rütmi. Lastele on see kogumik mõeldud esimeseks kohtumiseks luulega, mis seob igapäevase maailma värvi, rütmi ja kujundiga.

Teos sobib ettelugemiseks ja kaasalaulmiseks, sest värsid on lihtsad, riimilised ja hästi meeldejäävad. Iga luuletus loob väikese pildi, milles on äratuntav nii kodu kui ka laiem ümbritsev maailm – olgu see siis pereliikmete tegemised, loomade roll lapse elus või loodusnähtused. Luuletuste kaudu jõuab lapseni ka sõnum vastutusest ja töö vajalikkusest, ent alati jääb domineerima rõõmus ja sõbralik toon. Kesamaa loomingus on tuntav soov anda lapsele turvatunnet ja äratada uudishimu, et ta õpiks märkama oma ümbrust ja väärtustama seda, mis teda igapäevaselt ümbritseb.

Manivald Kesamaa (1924–1990) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik, kelle looming keskendus peamiselt lastele mõeldud värssidele ja lugudele. Tema luule on lihtne, laululine ja selge, sobides hästi varaseks kirjanduskogemuseks. Kesamaa oskas igapäevased olukorrad muuta poeetiliseks, andes neile mängulisust ja südamlikku tooni. „Hea, et kasvab laps me majas” kuulub tema laste-luulekogu hulka, mis peegeldab hästi tema stiili ja eesmärki – kujundada lapse kujutlusvõimet ja pakkuda lugejale äratundmist argises, ent poeetiliselt rikastatud maailmas.